Praegune EL eesistujariik Malta kannatab Vene küberrünnakute all (7)

Malta on selle aasta jaanuarist Euroopa Liidu eesistujariik, vahendab The Guardian. Eesti on Malta järel eesistujamaa 2017. aasta teisel poolel.

Sellest hetkest alates on Malta valitsuse IT-süsteemid näinud rünnakute kasvu. Ühe IT-osakonna töötaja sõnul on rünnakute eesmärk selge- valitsusele kahju tekitada.

''Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses on meie servereid rohkem ründama hakatud. Rünnakutase on tavalisest 40% kõrgem. Me ei usu, et häkkerid oleks kuskilt veel läbi murdnud, lihtsalt osad veebilehed on drastiliselt aeglasemad. Samuti on tekkinud palju õngevõtmise pettuseks saadetud e-kirju, umbes 5 miljonit kuus, '' rääkis allikas.

Häkkerite uurimisega avastati, et peamine kahtlusalune on häkkerite grupp Fancy Bears, keda sageli Kremliga seostatakse.

Malta peaminister Joseph Muscat tegi eelmisel nädalal avalduse, et välismaine luureamet oli Maltat Vene küberrünnakute eest hoiatanud.

Malta ja Venemaa vahelised suhted on viimasel ajal jahenenud.

Malta keelas oktoobris Vene sõjalaevadel enda territooriumil tankida, mis oli ilmselge märk sellest, et Malta hoiab NATO poole. Venemaa välisminister nimetas seejärel Maltat lääne infosõja ohvriks. Peale seda veel ühele sõjalaevale loa keelamine tegi suhted veelgi pingelisemaks.

Venemaa rünnakut on Maltal kardetud sellest ajast saadik, kui kerkisid kahtlused, et nad on USA presidendivalimisi mõjutanud. Sellel kuul teatas ka toonane presidendikandidaat Emmanuel Macron massiivsest küberrünnakust, kui oli teada, et Venemaa toetas tema rivaali Marine Le Peni.

Maltas asuv Vene suursaatkond eitas häkkimissüüdistusi.

''Venemaa ei ole end kunagi Malta siseasjadesse seganud ja ei plaani seda ka tulevikus teha,'' kommenteeris saatkond.