Hoopis ise aspekt on see, et keegi ei tea, milline on olukord maailmas ja transpordivallas aastal 2025 raudtee valmimisel. Võtmetähtsusega on reisijate leidmisel eelkõige piletihind, millest pole ühegi avaliku kalkulatsiooni puhul räägitud. Samuti kerkib küsimus, kuidas on raudteeprojekt seotud ülejäänud transpordiliikidega. Pärnust tunniga või Tallinnast kahega Riiga jõudmise võimalus võib panna Eesti lennureisijad Tallinna lennujaama asemel eelistama Riiat suurema sihtkohtade arvu ja odavamate piletite pärast. Ega me sellega ise õõnesta meie oma lennufirma jalgealust? Ja kui Pärnu muutub uue rongiühenduse abil Riia eeslinnaks, siis tundub valitsuse valimiseelne otsus anda Pärnu lennuväljale 20 miljonit eurot uuendustöödeks mõne loodetava tšarterlennuki vastuvõtmiseks eriti arulageda priiskamisena.
Kas aga ehitatava raudtee ülalpidamiskulud suudetakse ära katta pileti- ja kaubaveotuludest – seda näeme alles pärast raudteeliikluse algust. Vähemalt ehitusest makstakse suurem osa kinni ELi rahaga ning see on ka rehepapilik põhjus, miks paljud meist on selle raudtee rajamisega nõus.
Kuid me ei tea, millist kaupa uue raudteega ikkagi vedama hakatakse. Kui tegu oleks Soome või koguni Venemaa kaubaga, nagu projekti taganttõukajad loodavad, siis oleksime ju õnnega koos. Küll aga pole hajutatud visalt juurdunud kahtlusi ses osas, et raudteed on vaja eelkõige Virumaa fosforiidi vedamiseks väetisenäljas Euroopasse. Fosforiidisõjast mäletame, kuidas kummitav oht võib olla suurte sündmuste vallapäästjaks. Kui raudteepooldajad alustavad ehitust samasuguse üleolekutundega kui Tallinna linnavõim Haaberstis ja Reidi teel, pole kiiret edasiminekut loota. Kuigi ratifitseerimisotsus on tehtud, peab aus selgitustöö alles hoo sisse saama.
Kommentaarid