Küsitlus | Läti eesistumine? Kas see oli midagi vägevat?

Seetõttu uuris Õhtuleht meie parlamendierakondade liikmeilt, millise teemaga Eesti eesistub ja milliste teemade tõstatamisega jäid neile kõige eredamalt meelde meie Balti naabrid?

Ants Leemets, Reformierakonna Haabersti linnaosa esimees: Hea küsimus. Mina ootan Eesti oma initsiatiivi ja oma ideede väljapakkumist. Peale kõige muu, mis oleks ka väärikas ja oma kuvand edasi andmine. Mina usun, et peateemaks peaks olema julgeolek ja terrorismi küsimus.

Õhtuleht: Aga Läti ja Leedu eesistumise peateema?

Leemets: Ma isegi ei mäleta seda, aga küllap see midagi tähtsat oli neile. Need oli tükk aega tagasi. Lihtsalt ei mäleta.

Vilja Toomast, Reformierakonna Nõmme linnaosa esimees: Ma olen puhkusel ja mul on hästi halb levi. Mul on väga raske nii anda intervjuusid.

Enno Tamm, Keskerakond: Mulle ei sobi praegu rääkida. Mul mitu meediakanalit ootavad järjekorras. Ma olen siin praegu ristmikul. Helistage mulle kell neli. Ei, helistage tegelikult pool neli ja siis ma saan teiega rääkida.

Õhtuleht: Mida ootate Eestilt eesistumisel?

Tamm: See ei ole otseselt minu teema. Euroopa suurriikide pole vähem kaldu. Teine asi, mis mind huvitab, on kokku leppida pagulaspoliitikas. Peame kuskile tõmbama selge piiri!

Õhtuleht: Mis oli Läti ja Leedu eesistumiste põhiteema?

Tamm: Ei mäleta küll.

Riina Solman: IRLi Tallinna piirkonna aseesimees: Kas ma võiksin teile kirjaliku vastuse anda? Ma tulin just koosolekult ja ei saa kahe teemaga tegeleda. Kindlasti ma ootan seda, et Eesti saaks end tutvustada ja esitleda. Ma helistan teile tagasi. Ma pean natuke mõtlema.

Õhtuleht: Aga Läti ja Leedu peateema?

Solman: Läti eesistumist ma mäletan, kuna ma alustasin siis riigiametnikuna tööd. Nende puhul olid olulised idapartnerlus, julgeolek ja turvalisuse. Nad olid just majanduskriisist väljunud ja seega olid ka majandusküsimused nende jaoks olulised. Leedu oli baltlastest esimene ja ma mäletan, et nad olid tublid. Sarnased teemad olid julgeolek ja turvalisus Euroopa liidu puhul. Leedukad rõhusid kindlasti idapartnerlust

Liisa Oviir, SDE Harjumaa piirkonna esimees: Neid ootuseid on erinevaid. Meil on ainulaadne võimalus tõsta enda riiki tähelepanu keskpunkti. Meil on võimalus riigi poliitilise näitamisega suurendada enda rolli. Põhiteema on digiteemas eestkõneleja roll ja rändekriisi tasakaalustatus lahendus.

Õhtuleht: Aga Läti ja Leedu põhiteema?

Oviir: Ausalt öeldes, ma ei oska seda teile praegu öelda.

Kaja Jakobson, Vabaerakonna Tallinna ja Põhja-, Lääne-Eesti koordinaator (endine): Miks te minu käest küsite? Ma ei ole enam Vabaerakonna liige. Mul on küll oma arvamus, aga … küsige kellegi teise käest. Nägemist. (Vabaerakonna koduleht serveerib Jakobsoni endiselt piirkonnakoordinaatorina – toim.).

Emil Rutiku, Vabaerakonna Lääne-Virumaa piirkonna kontaktisik: Ma ei ole väga süvenenud sellesse. Ma ei tea, mis see eesistumine täpselt on. Igaüks saab end korraks tunda juhina? Me peame seisma iseenda eest ja selle teadustamine. Muidu räägitakse esimesest Euroopast ja teisest Euroopast, teisest ešelonist ja rikkamast Euroopast. Eesti põhiteema on terviku tajumine. Kui tervikut ei nähta, siis paraku sellel asjal ongi lühike tulem.

Õhtuleht: Aga Läti ja Leedu eesistumiste põhiteema?

Rutiku: Esimese hooga ei teagi. Kas oli midagi vägevat? Kursis saab olla, kui midagi Baltimaadele olulist tehakse. Kindlasti nende teemadega tulevikus tegeletakse.

Indrek Särg, EKRE Tartu ringkonna esimees: Ootan, et Eesti poliitikud julgeksid esindada Eesti enda huvisid. Julgeksid olla solidaarsed Poola, Ungari, Slovakkia ja Tšehhiga, kuna nende riikide huvid kattuvad rohkem kui Saksamaa ja Prantsusmaaga. Ühte põhiteemat meil ei teki. Meil on mitu ühesuguse kaaluga probleemi. Kahtlemata piirikontrolli taastamine, eriti merepiir.

Õhtuleht: Ja Läti ja Leedu eesistumiste põhiteema?

Särg: Praegu ei mäleta. Midagi suhteliselt formaalset, aga ma ei ole end sellega kurssi viinud. Ma mäletan, et ma midagi lugesin selle kohta, aga rohkemat ei mäleta.