Riigikogus tähistatakse põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäeva (7)

Sõnavõttudega esinevad riigikogu aseesimees Enn Eesmaa, president Kersti Kaljulaid ja põhiseaduse assamblee juhataja Tõnu Anton.

„Rahvas teostab oma võimu läbi riigikogu valimiste ja rahvahääletuse. Pean oma hääle andmist nii riigikogu valimistel kui ka rahvahääletusel oluliseks, et kõigi Eesti elanike hääl ja tahe oma riigi juhtimises oleks võimalikult hästi ja väärikalt esindatud,“ ütles riigikogu aseesimees Enn Eesmaa ning tõi näitena, et rahvas on andnud oma hääle Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga, kus juba kolme päeva pärast oleme eesistujariik.

President Kersti Kaljulaid annab üle meened põhiseaduse assamblee liikmetele.

Pidulikul koosolekul etendatakse lühilavastust „Põhiseaduse ansambel.“

Rahvusooper Estonia noorte- ja Tallinna ülikooli ühendatud meeskoor laulavad Eesti hümni ning Karl August Hermanni ja Carl Eduard Malmi laulu ,,Isamaa“ dirigent Indrek Vijardi juhatusel.

Kell 14.30 esitletakse Valges saalis põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäevale pühendatud postmarki. Esitluse juhatab sisse põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants, sõna võtavad riigikogu aseesimees Enn Eesmaa, Eesti Posti juhatuse esimees Joona Saluveer, postmargi kujundaja Lembit Lõhmus ja Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni.

Esitlusele järgneb postmargi „Eesti Vabariigi põhiseadus 25“ müük. Koos postmargiga ilmub esimese päeva ümbrik ning kasutusel on esimese päeva tempel.

Pidulikku koosolekut riigikogu istungisaalis on võimalik jälgida veebiülekandes. Videosalvestist saab hiljem vaadata https://www.youtube.com/riigikogu.

Tänasel aastapäeval ilmuvad põhiseaduse uuendatud kommentaarid

Täna põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäeval esitletakse kell 15.45 õiguskantsleri kantseleis põhiseaduse kommentaaride neljandat, parandatud ja täiendatud väljaannet.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei peeta sihtrühmana selgi korral silmas üksnes juriste, vaid kogu Eesti avalikkust. Sama rõhutab akadeemik Lauri Mälksoo: „Loodan, et põhiseaduse kommentaarid jõuavad üha enam ka meie rahva sekka laiemalt. Riik pole kunagi ainult juristide ja ekspertide asi ja väikeriik seda enam. Need on juba aastaid olnud Eesti riigiõigusteaduse lipulaevaks ja sünteesiks. Tegemist on meie õigusteadlaste kollektiivse loominguga ja ka see tundub mulle väärtuslik, sest see õpetab eksperte üheskoos teadust tegema. Üksi või kahekesi nii mahukaid kommentaare keegi kirjutada ei suudakski."

Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik professor Julia Laffranque toob eraldi välja Euroopa mõõtme: „Põhiseaduse kommentaarides selgitatakse Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Euroopa Liidu õiguse ning Eesti õiguse suhteid. Olen kindel, et Kommentaarid aitavad kaasa rahva teadlikkuse tõstmisele oma õigustest ning kohustustest ja avavad põhiseaduse kui eetiliselt ning kultuuriliselt olulise dokumendi sügavama tähenduse. Mida keerulisemaks muutuvad ajad Euroopas ja mujal maailmas, seda enam toetab meid meie oma põhiseadus.“

Põhiseaduse kommentaaride vajalikkust selgitades lausus õiguskantsler Ülle Madise, et põhiseadust, mis ei vajaks analüüsi ega tõlgendamist, ei ole olemas.

„Rahvas seab oma riigile sihid, määrab õiguste ja kohustuste põhijaotuse ning põhiseaduslike institutsioonide tasakaaluvalemi. Nii ongi mõistlik. Põhiseadus ei tohiks olla liiga üksikasjalik ja sellisena hõlpsasti eiratav ning sagedast muutmist nõudev. Mõnegi esmapilgul kasuliku, ent pikemas vaates kahjuliku otsuse on ka Eesti põhiseadus aidanud ära hoida,“ rõhutas õiguskantsler.

„Kasutajasõbralik veebilahendus, otselingid analüüsi aluseks olevatele kohtulahenditele ning tasuta kättesaadavus on põhiseaduse kommenteeritud väljaandest teinud laialdaselt kasutatava ja ehk mõjukaimagi Eesti riigiõigusteaduse allika,“ lisas Madise.

Põhiseaduse kommenteerimist on alates 2002. aastast korraldanud Tartu Ülikooli avaliku õiguse professorid. Esimene peatoimetaja ja põhiseaduse tervikliku teadusliku analüüsi taastaja oli endine õiguskantsler prof. Eerik-Juhan Truuväli. Kommentaaride autoriteks on kutsutud enamik valdkondade parimaid õigusasjatundjaid nii Tartu ülikoolist kui väljastpoolt, kokku on autoreid üle poolesaja. 

Põhiseaduse neljanda kommenteeritud väljaande toimetuskolleegiumisse kuulusid Ülle Madise (peatoimetaja), Hent Kalmo, Lauri Mälksoo, Raul Narits, Peep Pruks, Jüri Raidla ja Priit Vinkel.