Kaljulaid ÜRO-s: nägime pingete tekkimist nii Gruusias kui Süürias, kuid ei suutnud õigel ajal halvimat ära hoida (54)

President juhtis tähelepanu, et maailm on muutunud üha ettearvamatumaks ning liiga paljud riigid kannatavad lahendamata konfliktide tõttu. „On palju riike, keda on lõhestanud pinged, mille tekkimist küll nägime, kuid ei suutnud õigel ajal halvimat ära hoida,“ ütles president Kaljulaid oma kõnes ning tõi näiteks Ukrainas, Gruusias ja Süürias toimuva. Riigipea sõnul on rahvusvaheliste konfliktide ja terrorismi ning kliimamuutuste mõjul praeguseks suurim hulk ümberasustatud inimesi, mida maailm seni näinud on." 

Kaljulaid sõnas, et Eesti sooviks on tuua ÜROsse oskust kuulata ning mõista kõiki neid, kelle õigused on piiratud. „Ühiskonnad, kus mehi ja naisi koheldakse võrdselt, on kiirema arenguga ning võrdõiguslikkus aitab kaasa vaesuse vähendamisele.“ Kaljulaid rõhutas ka, et tuleb võidelda igasuguse soolise vägivallaga.

Küberjulgeolekust rääkides ütles riigipea, et digimaailmas on geograafia muutunud iganenuks. „Küberruumis toimepandud rünnakud ei tunne piire. See aga ei tähenda, et tuleks püüda digiarengut peatada. Peame jätkama oma pingutusi, et analüüsida, kuidas rahvusvaheline õigus kehtiks ka küberruumis."

Eesti jaoks on presidendi sõnul oluline muuta ÜRO ning eelkõige julgeolekunõukogu töö läbipaistvamaks ja tõhusamaks. „Tihti on ÜRO suunas tehtav kriitika tingitud julgeolekunõukogu suutmatusest kriisidele õigeaegselt reageerida. Mõned alalised liikmed kasutavad oma vetoõigust, mis takistab ÜRO-l adekvaatselt oma kohustusi täita.“ Kaljulaid märkis, et just seetõttu on Eesti üheks sooviks julgeolekunõukokku kandideerimisel parendada nõukogu töömeetodeid, mis aitaksid kaasa konfliktide tõhusamale ennetamisele ja lahendamisele maailmas. 

ÜRO Peaassamblee iga-aastasel avaistungil osalevad kõigi maailma riikide juhid. Eile pidas oma kõne ka USA president Donald Trump.