LISA KOMMENTAAR
30. september 2017, 15:35
Kivi olema parve peal kui vees on kivi raskus ju väiksem?
26. september 2017, 22:24
Robert Bauval ja Graham Hancock on seda teemat käsitlenud, asetades püramiidide ehituse kaugele ja kaugemale, kui ajalugu seda näidata püüab
Ajastu on ca 10-12 tuhat aastat enne Kr. Pigem ikka veelgi enam, sest kataklüsm hävitas selle tsivilisatsiooni ja ka Vahemere äärsed linnad ja tsivilisatsiooni alad suht kiiresti.
Ajastu on ca 10-12 tuhat aastat enne Kr. Pigem ikka veelgi enam, sest kataklüsm hävitas selle tsivilisatsiooni ja ka Vahemere äärsed linnad ja tsivilisatsiooni alad suht kiiresti.
26. september 2017, 22:18
Ikka ja jälle materialistlik kirjeldus asjadest, mis käsitleb ajastut 10-20 tuhat aastat tagasii, kui kasutusele olid kõrgtehnoloogilised vahendid, nende seas levitatsioon, raskete plokkide teisaldamine kauge maa taha teleportatsiooni põhimõtte alusel, vaimsete Meistrite kaasabil, lennumasinad, mida on ka raidkirjades kirjeldatud... needki olid tol kaugel ajal olemas-
26. september 2017, 23:41
Jälk on vaadata, kuidas meie kauni EESTI MAA inimesed on laskunud sovjettide ajupessu....
aga eks asi ole selles keemjajäljendamises meie kaunis taevas. pillutakse baariumi ja alumiiniumi ja tooriumi...
kiiritatakse igast lainetega....
29.9792458, 31.134658 Ghiza püramiidi KOORDINAADID.
299,792,458 m/s valguse kiirus.
Juhus, eks ole....
aga eks asi ole selles keemjajäljendamises meie kaunis taevas. pillutakse baariumi ja alumiiniumi ja tooriumi...
kiiritatakse igast lainetega....
29.9792458, 31.134658 Ghiza püramiidi KOORDINAADID.
299,792,458 m/s valguse kiirus.
Juhus, eks ole....
25. september 2017, 17:53
Ei maksa vanade ehitajate tehnikat alahinnata. Lisaks parvetamisele tunti ka kangkraanat, plokke võidi lohistamise asemel ka astmetest üles veeretada nende abiga. Ja plokke tõesti saeti, sellest on palju jälgi. Tõenäoliselt köiest saega mis suurte rataste peal ringi käis. Ratast seal ju tunti. Lisaks on võimalik et tunti ka vesioinast ja osati sellega vett ka ülesmäge pumbata.
25. september 2017, 16:47
youtube.com/watch?time_continue=541&v=TJcp13hAO3U
25. september 2017, 16:21
Oli mingi dokfilm, kus üritati selliseid kivikamakaid paadiga vedada. Nagu see kamakas paadile tõsteti, kraanaga muidugi, nii kogu kupatus põhja läks. Teadlased!
25. september 2017, 12:28
No toodi jah kohale aga mismoodi need üksteise peale laoti? Pandi gravitatsioon teistpidi käima?
25. september 2017, 13:26
"Mõned suured teadlased väidavad, et kiviplokkide liigutamiseks kasutati levitatsiooni - keegi lõi trummi ja kiviplokid lendasid ise õhus õigele kohale"
Teadus on püha
Kaananimaal vallutasid juudid Jeeriko linn ilma pikaajalise piiramiseta . Käisid seitse päeva ümber linna , puhusid pikki pasunaid ja linnamüürid varisesid ise kokku.
Siis olid mehed mehised ja teadmised tuumikad.
Teadus on püha
Kaananimaal vallutasid juudid Jeeriko linn ilma pikaajalise piiramiseta . Käisid seitse päeva ümber linna , puhusid pikki pasunaid ja linnamüürid varisesid ise kokku.
Siis olid mehed mehised ja teadmised tuumikad.
26. september 2017, 06:06
"Siis olid mehed mehised ja teadmised tuumikad."
Mitte sellised nagu praegu sealt Euroopasse taritavad isendid- ajukirurgid.
Mitte sellised nagu praegu sealt Euroopasse taritavad isendid- ajukirurgid.
25. september 2017, 12:10
Mõned plokid kaalusid ka 800 tonni. Mingi selline tehnika pidi nende käsutuses ikkagi olema, millest meie kõlupeadest saladuse avastajad unistadagi ei oska.
25. september 2017, 13:36
vaata pilti. Teadlane on enesele asjad selgeks teinud ja lahkub koos kaameliga.
25. september 2017, 11:51
Mööda jõge küll,2 tonnini lahmakas ja mingi paadi peal,kas jõgi voolas siis ka ülespidi et need üksteise peale laduda? UFOde jm skeptikud,lugege arhiivid,jälgige piiblit - pole need inglikujutised niisama tekkinud!
25. september 2017, 10:24
Mingid jutud tulnukatest, antigravitatsioonist, levitatsioonist ja muust o muidugi m õ t t e t u s. Samuti mõnes kommentaarides pakutu, nagu näiteks "pürotehnika abil".
Aga arutlegem loogiliselt. Cheopsi püramiidi 2,25 miljonit 2,5 tonnilist kiviplokki (on ka suuremaidki) 20 aasta jóoksul ehitusse. Jätame praegu kõrvale nende väljasaagimise ning ideaali lähedaseks tahumise pronksiaja tööriistadega. 20 aastaga 2,25 miljonit hiiglaslikku kiviplokki, see teeb pisut enam kui 110 tuhat kiviplokki aastas! Aastas on 365 päeva. Seega üle 300 kiviploki iga päev kohale lohistada, üles vinnata ning äärmiselt täpselt paika panna. Seejuures iga kivi temale ette nähtud kohale. Tegelikult isegi üle 300, sest arvakem aastast maha ka tollase usupühad ning ametlikud puhkepäevad.
Aga arutlegem loogiliselt. Cheopsi püramiidi 2,25 miljonit 2,5 tonnilist kiviplokki (on ka suuremaidki) 20 aasta jóoksul ehitusse. Jätame praegu kõrvale nende väljasaagimise ning ideaali lähedaseks tahumise pronksiaja tööriistadega. 20 aastaga 2,25 miljonit hiiglaslikku kiviplokki, see teeb pisut enam kui 110 tuhat kiviplokki aastas! Aastas on 365 päeva. Seega üle 300 kiviploki iga päev kohale lohistada, üles vinnata ning äärmiselt täpselt paika panna. Seejuures iga kivi temale ette nähtud kohale. Tegelikult isegi üle 300, sest arvakem aastast maha ka tollase usupühad ning ametlikud puhkepäevad.
25. september 2017, 10:20
Mee moderaatorile ei meeldi millegipärast ei arutlused ning ammugi mitte matemaatiised arvutused ilmselt käib talle nende ülekontrollimine üle jõu.
25. september 2017, 10:19
Mingid jutud tulnukatest, antigravitatsioonist, levitatsioonist ja muust om muidugi mõttetus. Samuti mõnees kommentaarides pakutu, nagu näiteks "pürotehnika abil".
Aga arutlegem loogiliselt. Cheopsi püramiidi 2,25 miljonit 2,5 tonnilist kiviplokki (on ka suuremaidki) 20 aasta jóoksul ehitusse. Jätame praegu kõrvale nende väljasaagimise ning ideaalilähedaseks tahumise pronksiaja tööriistadega. 20 aastaga 2,25 miljonit hiiglaslikku kiviplokki, see teeb pisut enam kui 110 tuhat kiviplokki aastas! Aastas on 365 päeva. Seega üle 300 kiviploki iga päev kohale lohistada, üles vinnata ning äärmiselt täpselt paika panna. Seejuures iga kivi temale ette nähtud kohale. Tegelikult isegi üle 300, sest arvakem aastast maha ka tollase usupühad ning ametlikud puhkepäevad.
Milline töömahukus! 40 meest võib ju ehk kahe ja poole tonnist plokki jalastel ning rullikutel edasi lohistadagi, kuid kui tuleb vedada kaldpinda mööda ülespoole? Siis on juba märksa suuremat veojõud vaja. Ja ka kümnetesse meetrite kõrgusesse ulatuvate kaldteede massiks tuleks miljoneid kuupmeetrid. Need kokku kuhjata ning hiljem laiali vedada - ka see oleks mahukas lisatöö. Või kümnete meetrute sügavuse, mitme kilomeetrite pikkuse ja mitukümmend meetrit laiade kanalite kaevamine. Seejuures mitte liivasse vaid kaljupinda. Lisatarkus, puit oli Egiptuses hinnaline materjal, importkaup. Sest kohapeal metsi praktiliselt polnudki.
Siin ei sobi hästi ei see kanalite ega ka lohistite jutt. Kuid märgin, et arvukatehüpoteeside hulgas on ka esitatud ka märksa ratsionaalsemai, loogilisemai ning efektiivsemaid. Kus kuluks vähem tööjõudu, lisamaterjali ning lisaehitusi.
Aga arutlegem loogiliselt. Cheopsi püramiidi 2,25 miljonit 2,5 tonnilist kiviplokki (on ka suuremaidki) 20 aasta jóoksul ehitusse. Jätame praegu kõrvale nende väljasaagimise ning ideaalilähedaseks tahumise pronksiaja tööriistadega. 20 aastaga 2,25 miljonit hiiglaslikku kiviplokki, see teeb pisut enam kui 110 tuhat kiviplokki aastas! Aastas on 365 päeva. Seega üle 300 kiviploki iga päev kohale lohistada, üles vinnata ning äärmiselt täpselt paika panna. Seejuures iga kivi temale ette nähtud kohale. Tegelikult isegi üle 300, sest arvakem aastast maha ka tollase usupühad ning ametlikud puhkepäevad.
Milline töömahukus! 40 meest võib ju ehk kahe ja poole tonnist plokki jalastel ning rullikutel edasi lohistadagi, kuid kui tuleb vedada kaldpinda mööda ülespoole? Siis on juba märksa suuremat veojõud vaja. Ja ka kümnetesse meetrite kõrgusesse ulatuvate kaldteede massiks tuleks miljoneid kuupmeetrid. Need kokku kuhjata ning hiljem laiali vedada - ka see oleks mahukas lisatöö. Või kümnete meetrute sügavuse, mitme kilomeetrite pikkuse ja mitukümmend meetrit laiade kanalite kaevamine. Seejuures mitte liivasse vaid kaljupinda. Lisatarkus, puit oli Egiptuses hinnaline materjal, importkaup. Sest kohapeal metsi praktiliselt polnudki.
Siin ei sobi hästi ei see kanalite ega ka lohistite jutt. Kuid märgin, et arvukatehüpoteeside hulgas on ka esitatud ka märksa ratsionaalsemai, loogilisemai ning efektiivsemaid. Kus kuluks vähem tööjõudu, lisamaterjali ning lisaehitusi.
25. september 2017, 10:00
_Ramses / 21:44, 24. sept 2017
Ühegi püramiidi alla(sisse) pole maetud ühtegi vaaraod, vaaraode hauakambrid on mujal._
Jah. Vaaraod on maetud Kuningate Orgu.
Pole mingit märki, et Cheopsi püramiidi oleks kunagi vaarao maetud. Pole seal ka mingeid haurüüstamise jälgi kunagi leitud.
Cheopsi püramiid on tehnoloogilise eesmärgiga rajatis.
Omaette asi on see, et kuidas valgustati püramiidi seestpoolt. Kas või tööde tegemisel. Tõrvikute tahma sealt ei ole leitud. Peeglite süsteem, mis pidi päikese valgust käikudesse juhtima, kukkus samuti läbi peale katsetusi.
Samas on üsna üheselt mõista antud, mis neil võis olla
link: sobreegipto.com/files/dendera-bombillas.jpg
Ühegi püramiidi alla(sisse) pole maetud ühtegi vaaraod, vaaraode hauakambrid on mujal._
Jah. Vaaraod on maetud Kuningate Orgu.
Pole mingit märki, et Cheopsi püramiidi oleks kunagi vaarao maetud. Pole seal ka mingeid haurüüstamise jälgi kunagi leitud.
Cheopsi püramiid on tehnoloogilise eesmärgiga rajatis.
Omaette asi on see, et kuidas valgustati püramiidi seestpoolt. Kas või tööde tegemisel. Tõrvikute tahma sealt ei ole leitud. Peeglite süsteem, mis pidi päikese valgust käikudesse juhtima, kukkus samuti läbi peale katsetusi.
Samas on üsna üheselt mõista antud, mis neil võis olla
link: sobreegipto.com/files/dendera-bombillas.jpg
25. september 2017, 11:18
noh selge, mida ei tea egiptlased ise, teavad eestlased
25. september 2017, 12:12
Sinu iidsus pirdub vaid mõne tuhande aastaga. Püramiide ehitati ning sinna maeti vaid Vana Riigi ajal. 4500 - 4000 aasta eest. Keskmise Riigi ning Uue Riigi ajal hakati kaljudesse hauakambreid raiuma, mis oli märksa ratsionaalsem kui hiidpüramiidi püstitamine. Ning ka paremini ära peidetav ja valvurite poolt jälgitav (Kuningate orus on hauakambrite tihedus suur, nii et oli kerge kogu orul silma peal hoida) Siis kujuneski vaaraode, nende pereliikete ning tippametnike matmispaigaks prestiižne Kuningate org.
25. september 2017, 13:13
Cheopsi püramiid on tõenäoliselt palju vanem kui 4500-5000 aastat. Seda on ainult raske tunnistada, sest see ei sobi kokku praeguse ajalookäsitlusega.
Sfinksi tegelik vanus arvatakse 12 000 - 20 000 aastat.
Egiptlastel pole mingit pistmist ei Cheopsi püramiidi ega sfinki ehitamisega.
Nad võisid seal hiljem mingeid oma toimetusi teha, millest suuremad ettevõtmised olid püramiidde kasutamine kivimurruna, et Kairot ehitada.
Sfinksi tegelik vanus arvatakse 12 000 - 20 000 aastat.
Egiptlastel pole mingit pistmist ei Cheopsi püramiidi ega sfinki ehitamisega.
Nad võisid seal hiljem mingeid oma toimetusi teha, millest suuremad ettevõtmised olid püramiidde kasutamine kivimurruna, et Kairot ehitada.
26. september 2017, 18:45
Millega on tõestatud, et mõnda püramiidi on kunagi keegi maetud olnud?palun üks viide.
25. september 2017, 09:53
Cheopsi suure püramiidi kõrgus oli algselt 146,6 meetrit, püramiidi küljepikkus 232 meetrit. see koloss on ehitatud hinnangulisest 2,25 miljonist kiviplokist. Pkloki keskmine kaal on 2,5 tonni. Kuid on märksa suuremadki. On 15 tonniseid ja isegi mingi 70 tonnine. Püramiidi mass on hinnanguliselt kusagil 6,5 kuni 7 miljonit tonni. Huvitav, kuidas too meie teadlasest tarkpea selle vaid 170 tuhande tonniga valmis ehitaks? Ning arvestagem, et Gizas o tegelikult ausa kolm suurt püramiidi ja mitu väikest veel pealekauba. eega tuleks ka Cheosi 6,5 - 7 miljonit tonni noh nii kolmega korrutada.
Seega oleks too tema reklaamitud 170 tuhat tonni vaid üks protsent ehk sajandik vaja minevast kiviplokkide üldarvust.
Seega oleks too tema reklaamitud 170 tuhat tonni vaid üks protsent ehk sajandik vaja minevast kiviplokkide üldarvust.
25. september 2017, 10:15
Kui arvutada umbkaudugi välja, kui mitu "kivikest" on neis püramiidides, võiksid teadlased välja öelda, kui kiiresti pidi üks kivike teise järel 800 km. kauguselt objektile ja paika saama. Kui seista Cheopsi püramiidi kõrval, kaob igasugune usk teadlastesse. Ainus, mida esimesena tänapäeva aju mõtleb, on: "No ei ole võimalik"!
25. september 2017, 09:41
Mis ajast teleportatsiooni nimetatakse mööda vett parvetamiseks ?
25. september 2017, 08:56
Bullshit.See seletus on neile, kellel on metsikult vaja mingit "loogilist" seletust, sest kõik muu ei tule kinnise mõtlemisega inimestel kõnealla.See on ilmselge, et tulnukad külastasid seda planeeti ja suure tõenäosusega aitasid ka püramiidide valmimisele kaasa.Iidseid seinamaalinguid ufo laeva kujulistest objektidest taevas on leitud küll ja küll.
25. september 2017, 09:10
aga pole ainsamatki Ufi leidnud. Või hoiavad nad meist lihtsalt eemale. Sest meie lahendame KÕIK mõistatused.
25. september 2017, 10:28
link: www.crystalinks.com/Seti1AbydoCeiling.jpg
25. september 2017, 11:19
Kui midagi jääb avastamata, saladuseks, arusaamatuks, küsige julgesti eestlaste käest, nad TEAVAD KÕIKI VASTUSI
25. september 2017, 13:30
eesti mees on teadjast lõvi. Tema mõirges peitub vägi.
25. september 2017, 07:17
Vee kanalit mööda püramiidi otsa edu teile.Ennem kui need hiiglaslikud veekanalid valmis said oli 2-põlvkonda töölisi surnud.
25. september 2017, 08:17
vesi suured laevad kannab, vesi jõudu sitkust annab.Vee väljasurve jõuga vinnati plokid parvedele ja vee sisselaske ventiilidega paigaldati täpselt ettemääratud kohtadele.Kas inimesed tõesti aru ei saa kui lihtne ja jõukohane selline ehitusmeetod oli. Sellega sai hakkama praktiliselt üks mees.
25. september 2017, 09:12
Huvitav, kirjutasin siia kolm küsimust, ette tuli kiri, et ei vasta teie reeglistikule.
25. september 2017, 09:15
Proovin uuesti. Millest olid need ventiilid, veereservuaarid ja milline oli nende tööpõhimõte? Kas pumpasi ei läinudki vaja et vesi nii kõrgele saada?
25. september 2017, 09:20
ütlen ausalt ja otsekoheselt, et ei jõua mina ka iga madruse küsimustele vastata. Saage vähemalt aru, et vee jõud on üüratu ja selle abil võib mägesid liigutada.
25. september 2017, 10:56
Mis kapten see nüüd ei jaksa... see pole kellegi kapten...
Ära palun alaväärista kapteneid!
Ära palun alaväärista kapteneid!
25. september 2017, 10:59
Kunagi tehti arvutused, et nende "laevade" millega "veeti kive" kõrgus veepinnast oleks pidanud olema ca 7 meetrit, et peale kivi peale asetamist nad veel vee pinnale jääks - iga asi teatavasti vajub lasti all. Nüüd tekib küsimus kes ja millega hiivab neid tonniseid lahmakaid laevukesele sisuliselt 3. korruse kõrgusele ?
25. september 2017, 12:17
Laevale võib panna sada, kuid ka vaid ühe ploki. Sõltub laevast Ja allavoolu võib plokke viia ka lihtsalt parvedel. Kust sa selle 7 meetrit võtad? Ise nägid või?
25. september 2017, 13:32
kus lapp ja pang ! Junga ülesanne pole arutleda vaid laevatekki harjata. Junga räägib siis kui kukk kuseb !
25. september 2017, 13:34
no ikka sealtsamast, et nende plokkide kohaletoimetamiseks tuli Niiluse vesi panna ülespoole voolama.
25. september 2017, 07:14
seda polnudki kirjas, et ehitama hakati hoopis tipust? Alla oli ju palju kergem plokke asetada kui üles sikutada. Seda teab iga ehitaja.
25. september 2017, 13:39
nõrkemiseni, nüüd kosun kurgivõileiva toel. Tänan!
25. september 2017, 13:39
looduse vastu ei saa. Kui ma näiteks panen kõva peo ja öösel kogemata voodisse soristan , siis on seadus see , et lasen ikka alla, mitte üles.
25. september 2017, 05:59
püramiidid on ehitatud seestpoolt väljapoole .kuna ruumiliselt on seestpool pindala väiksem ,seega läks vähem aega, füüsilisi pingutusi ja tehnikat oli ratsionaalsem kasutada .kas õige on ,ei tea ,
25. september 2017, 05:39
Üks ehitusmeister ehitas Egiptuses,Hiinas,Lihavõtte saarel ja maiadel ning inkadel.See artikkel on naerukoht.
Enda harimiseks soovitan dokumentaalset The Revelation of the PYRAMIDS.Seal vastavad küsimustele ehitusinsenerid,arhitektid,Ja las ajaloolased selgitavad kuidas pronks meisliga toksiti plokid valmis.Iga plokk pandi paika 3,5 minutiga.Tehke järgi.Hüva uurimist.Aga artikkel on mõla.
Enda harimiseks soovitan dokumentaalset The Revelation of the PYRAMIDS.Seal vastavad küsimustele ehitusinsenerid,arhitektid,Ja las ajaloolased selgitavad kuidas pronks meisliga toksiti plokid valmis.Iga plokk pandi paika 3,5 minutiga.Tehke järgi.Hüva uurimist.Aga artikkel on mõla.
25. september 2017, 09:14
Egiptlased ja beduiinid oskavad seda ehituskunsti veel tänagi. Nägin oma silmaga ,kuidas Luxoris üks beduiin mingit sammast meisliga toksis.
25. september 2017, 09:44
Tulge mõistusele / 09:14, 25. sept 2017 -LE.
Peab tunnistama,et 5000aastat tagasi oli PRONKSI AEG.Rauda ja terast ei tuntud.Kui vaatad filmi siis on välja toodud parareel. 5 aastaga panidi kaasaja tehnikaga 2000 ploki.5000 aastat tagasi 20 aastaga 2 miljonit plokki.see tähendab,et iga 3,5 minuti jooksul pandi plokk paika.Ja kui täpselt tähtede järgi.Ei suuda nii palju kirjutada.Infot on tohutult ja see on nii sõnas kui ka videos.Hüva enda harimist.
Peab tunnistama,et 5000aastat tagasi oli PRONKSI AEG.Rauda ja terast ei tuntud.Kui vaatad filmi siis on välja toodud parareel. 5 aastaga panidi kaasaja tehnikaga 2000 ploki.5000 aastat tagasi 20 aastaga 2 miljonit plokki.see tähendab,et iga 3,5 minuti jooksul pandi plokk paika.Ja kui täpselt tähtede järgi.Ei suuda nii palju kirjutada.Infot on tohutult ja see on nii sõnas kui ka videos.Hüva enda harimist.
25. september 2017, 10:51
no olid ikka venivillemid küll !Kulutasid iga ploki paigaldamiseks lausa kolm minutit. Täna paneb laisemgi mördimees minutis kaks viboplokki paika ja ei kurda kurnava töö üle.
25. september 2017, 15:55
5. klassi loodusloo õpikust pilte vaadates saab iga delfi kommentaator aru, et lihavõtte saare, egiptuse püramiidide ja maiade templitel ei ole mingit seost. mida seal inkade juures tehti? ja hiinas?
25. september 2017, 01:01
See pealkiri ,kallis Gerly ,on natuke eksitav ? Lootsin veel enne surma teada saada ,kuidas siis ikkagi ehitati need tehnoobjektid .Võib olla tulnuks küsitleda ka tulnukaid
25. september 2017, 00:23
Kas püramiidid algselt polnud isegi pealt muu kivimiga vooderdatud , kuni ajani (palju hiljem ) , mil kohalikud laisad ehitajad kangutasid materjali lahti ja see " taaskasutati " . Arusaamatu ,miks seda vähest ei hakatud siis kusagilt parvetama ?? See ,KES ja KUIDAS ehitas on juba uskumuse teema ...
24. september 2017, 23:37
vett mööda võidi need kivid kuidagii kohale tuua AGA kes ja kuidas need mitemesaja tonnised kivirahnud kõregustesse vinnati? kas seda ka kusagil selgitatakse?
25. september 2017, 00:04
vett mõõda toodi kohale ja õhku mõõda tõsteti üles.
24. september 2017, 22:25
ei haise, ütles teadlane ja tegi "teadust" edasi.
24. september 2017, 21:36
Mida te "teadlased" siis minu kohta "lõplikult tõestate"....
24. september 2017, 21:15
vaid jutt on kuidas transporditi materjal kohale, Nii ,et pealkiri ja tekst ei lähe kokku .LP. ÕL toimetajad , .
24. september 2017, 22:00
juures tõsteti lüüside abil materjal sobivale kõrgusele - papüürus kannatab kõike!
24. september 2017, 20:22
igasuguseid teooriaid. Nemad saavad selle eest raha. Meie, tavainimesed, võiksime loogilisemalt mõelda ja teada, et see on tänapäeval veel müstika. Ehk avastamata, kuidas ehitati. Juba üks mõte, miks ja kuidas on kõikide maailma püramiidide küljed täpselt Põhja-Lõuna suunas? Sellest pole veel ühtegi ürikut ega tõestatud materjali.
24. september 2017, 19:19
mida siin seletada, minge you tube, seal on imelisi variante püramiidide ehitusest igasugu uurijate, arheoloogide ja muude spetsialistide tõestuses. Seal tõsteti, lohistati ja ujutati, kõik kümnete tuhandete töökätega saavutatud.
24. september 2017, 18:34
H2 pealt tuleb just saade Cheopsi püramiidist. Ja selle ehitamises kasutatud matemaatikast.
Njahh.
Kui keegi ikka tõsiselt arvab, et seal kuhjati lihtsalt kiviplokke kokku, siis on ta tõsiselt rumal inimene.
Njahh.
Kui keegi ikka tõsiselt arvab, et seal kuhjati lihtsalt kiviplokke kokku, siis on ta tõsiselt rumal inimene.
24. september 2017, 19:12
Nende püramiidide keerukas kambrite süsteem räägib sellest, et need olid tegelikult masinad,hoopis teisel eesmärgil, mitte lihtsalt hauakambrid,
24. september 2017, 20:53
Need olidki keerukad masinad, et vaarao hing teispoolsusesse saaks. Sama moodi nagu meilgi tuntud religioonides on keerukad protseduurid, a la katoliiklaste armulauad ja pihtimised jne. Kõik ikka selle nimel, et teispoolsusesse saaks.
24. september 2017, 21:12
Neid kasutati selleks, et iidset tsivilisatsiooni varustada võimsa puhta energia allikaga. Teispoolsusega polnud midagi pistmist,,Püramiidide vanus on tunduvalt vanem kui ajalooõpikutes väidetud,Uuri Bosnia püramiide,tegelikult on neid ülemaailma ja moodustuvad kindla võrgustiku.
Paljudele püramiididele ei lasta ligi,ega uurida,sest see tõde võib kustutada kogu meie arusaama tsivilisatsioonist,
Paljudele püramiididele ei lasta ligi,ega uurida,sest see tõde võib kustutada kogu meie arusaama tsivilisatsioonist,
24. september 2017, 21:19
neid kasutati selleks, et iidset tsivilisatsiooni varustada võimsa puhta energia allikaga. Teispoolsusega ei olnud midagi pistmist.Neid püramiide on üle maailma ja moodustab kindla võrgustiku.NB!Püramiidid on tunduvalt vanemad kui ajalooõpikutes kirjeldatud,nt.(vt Bosnia püramiid)üks paljudest,
24. september 2017, 21:22
Püramiidi tipust on mõõdetud ülitugev magnetväli,kõrgemal ainult tugevneb,
24. september 2017, 21:44
Ühegi püramiidi alla(sisse) pole maetud ühtegi vaaraod, vaaraode hauakambrid on mujal.
24. september 2017, 22:00
Egiptuses Giza platool asuv suur püramiid, mille sisemuses on ka viide 4. dünastia vaarao Hufule (ehk Cheopsile), valmis arvatavasti paarikümneaastase töö tulemusel aastaks 2560 enne meie ajaarvamist. Järgmised 3800 aastat oli 146,5 meetrine püramiid ka kõrgeim ehitis maailmas.
Kuid juba antiikajal võisid Kreeka autorid vaid kurbusega nentida, et hauakambrid püramiidi sisemuses olid rüüstajate poolt tühjaks tehtud ammu enne neid.
Seni oli teada kolm kambrit püramiidi sees. Alumine kamber oli raiutud kaljusse püramiidi all ja seda ei saadudki kunagi valmis. Niinimetatud kuninganna kamber ja kuninga kamber asuvad püramiidis kõrgemal, sest vaarao Hufu ilmselt soovis saada maetud maapinnast kõrgemale. Ja nüüd leiti püramiidist ilmselt veel üks kamber, kuhu küll keegi niipea ligi ei pääse.
Enamik turiste pääseb püramiidi sisemusse aastal 820 kaliif al-Mamuni nõudel raiutud nn röövlitunneli kaudu. See tunnel on 27 meetrit pikk ja raiutud läbi püramiidi kiviplokkide.
Kuningakambris (10,45 x 5,2 meetrit, kõrgusega 5,8 meetrit) on suur, nähtavasti kiirustades valmistatud sarkofaag, mille kaaneplaat on kadunud ja nii on kadunud ka seal võibolla kunagi paiknenud muumia. Kuningannakambrisse ilmselt aga kedagi kunagi maetud ei olnudki. Kambreid ühendab püramiidi välispinnaga ka mitu kitsast šahti, mille otstarbe üle on palju vaieldud. Neid on uuritud varem robotitega.
Kuid juba antiikajal võisid Kreeka autorid vaid kurbusega nentida, et hauakambrid püramiidi sisemuses olid rüüstajate poolt tühjaks tehtud ammu enne neid.
Seni oli teada kolm kambrit püramiidi sees. Alumine kamber oli raiutud kaljusse püramiidi all ja seda ei saadudki kunagi valmis. Niinimetatud kuninganna kamber ja kuninga kamber asuvad püramiidis kõrgemal, sest vaarao Hufu ilmselt soovis saada maetud maapinnast kõrgemale. Ja nüüd leiti püramiidist ilmselt veel üks kamber, kuhu küll keegi niipea ligi ei pääse.
Enamik turiste pääseb püramiidi sisemusse aastal 820 kaliif al-Mamuni nõudel raiutud nn röövlitunneli kaudu. See tunnel on 27 meetrit pikk ja raiutud läbi püramiidi kiviplokkide.
Kuningakambris (10,45 x 5,2 meetrit, kõrgusega 5,8 meetrit) on suur, nähtavasti kiirustades valmistatud sarkofaag, mille kaaneplaat on kadunud ja nii on kadunud ka seal võibolla kunagi paiknenud muumia. Kuningannakambrisse ilmselt aga kedagi kunagi maetud ei olnudki. Kambreid ühendab püramiidi välispinnaga ka mitu kitsast šahti, mille otstarbe üle on palju vaieldud. Neid on uuritud varem robotitega.
24. september 2017, 22:31
Viide? Ainult? Oletused,oletused.
Kuningannakambrisse ilmselt aga kedagi kunagi maetud ei olnudki ... ja ilmselt ka mitte kuningakambrisse.
Kuningannakambrisse ilmselt aga kedagi kunagi maetud ei olnudki ... ja ilmselt ka mitte kuningakambrisse.
25. september 2017, 08:40
Püramiidid kuvavad teabet... Püramiid ja ta peegeldus moodustavad rombi, mis on Kristuse tunnus. Ilmselt on meie elu ikka nagu rohkem mõtestatud ...
25. september 2017, 09:54
_Ramses / 21:44, 24. sept 2017
Ühegi püramiidi alla(sisse) pole maetud ühtegi vaaraod, vaaraode hauakambrid on mujal._
Jah. Vaaraod on maetud Kuningate Orgu.
Pole mingit märki, et Cheopsi püramiidi oleks kunagi vaarao maetud. Pole seal ka mingeid haurüüstamise jälgi kunagi leitud.
Cheopsi püramiid on tehnoloogilise eesmärgiga rajatis.
Omaette asi on see, et kuidas valgustati püramiidi seestpoolt. Kas või tööde tegemisel. Tõrvikute tahma sealt ei ole leitud. Peeglite süsteem, mis pidi päikese valgust käikudesse juhtima, kukkus samuti läbi peale katsetusi.
Samas on üsna üheselt mõista antud, mis neil võis olla
https://sobreegipto.com/files/dendera-bombillas.jpg
Ühegi püramiidi alla(sisse) pole maetud ühtegi vaaraod, vaaraode hauakambrid on mujal._
Jah. Vaaraod on maetud Kuningate Orgu.
Pole mingit märki, et Cheopsi püramiidi oleks kunagi vaarao maetud. Pole seal ka mingeid haurüüstamise jälgi kunagi leitud.
Cheopsi püramiid on tehnoloogilise eesmärgiga rajatis.
Omaette asi on see, et kuidas valgustati püramiidi seestpoolt. Kas või tööde tegemisel. Tõrvikute tahma sealt ei ole leitud. Peeglite süsteem, mis pidi päikese valgust käikudesse juhtima, kukkus samuti läbi peale katsetusi.
Samas on üsna üheselt mõista antud, mis neil võis olla
https://sobreegipto.com/files/dendera-bombillas.jpg
24. september 2017, 18:23
Teeksite valmis nagu niuhti. Aga teeksite õige kasvõi ühe kivimürakaga proovi? Tänapäevase tehnikaga? Tooge ära ja tõstke see suurima püramiidi tippu. Puudu olevate asemele. Kui palju see Niiluse veetase tõusis? 8 meetrit? Sellest ei piisa poolele teele püramiidi jalamilegi. Kas mere pool oli tamm ees, et veega kive tõsteti? Üldse üks jama teooriatest teiste otsa!
24. september 2017, 19:34
Jälle üks lugemisoskuseta inimene ... Niiluse veetasemetõus puudutas seda, et kuidas saadi kanal püramiidi juurde, et üle jõe toodud kiviplokid suhteliselt püramiidi lähedale saaks. Keegi pole maininud, et veetaseme tõus oleks kuidagi seotud kivide saamisega püramiidi tippu. Püramiidi tippu saadi kivid mööda kaldteid lohistades. Püramiidisisene spiraalikujuline kaldtee on täitsa olemas. Hinga nüüd paar korda sisse ja loe rahulikult tekst uuesti läbi, muidu ei saa jälle millestki aru.
P.S Arheoloogid on neid "kasvõi ühe kivimürakaga proove" korduvalt ja korduvalt teha. Võiksid seebikate asemel näiteks Historyt ja Discoveryt vaadata, siis ei oleks paljud nii lihtsad asjad arusaamatud.
P.S Arheoloogid on neid "kasvõi ühe kivimürakaga proove" korduvalt ja korduvalt teha. Võiksid seebikate asemel näiteks Historyt ja Discoveryt vaadata, siis ei oleks paljud nii lihtsad asjad arusaamatud.
24. september 2017, 20:09
raiub visalt, et on tõeline ehitaja. Sina ka to 10:34? Noh, ehitaja! Kui kõrgele su kaldtee ulatub? Viimase kivini äkki? Ära aja iba!
24. september 2017, 17:51
Mida pska teooriat ma nüüd jälle lugesin.
Täielik ajuvabadus.
800 kilomeetri kauguselt toodi liivakiviplokke? ja kõigest 170 000 tonniga ehitati püramiid valmis.
Täielik.... p
Täielik ajuvabadus.
800 kilomeetri kauguselt toodi liivakiviplokke? ja kõigest 170 000 tonniga ehitati püramiid valmis.
Täielik.... p
24. september 2017, 17:32
Kui juba teadlased on midagi jälle tõestanud, siis tuleb olla eriliselt ettevaatlik. Mida nad kõike viimasel sajal aastal kõike "lõplikult tõestanud" pole!!!
24. september 2017, 17:31
Ükski seni pakutud teooria ei kannata minu arvates kriitilist analüüsi. Seega pole ka selge, kes, mileks ja kuidas neid püramiide ehitati.
24. september 2017, 17:18
Stonehenge on 1000 aastat vanemgi ja samamoodi "ufode" poolt ehitatud nagu paljud arvavad. Mõni aasta tagasi tuli Discovery pealt dokfilm kus mingi UK pensionär vabal ajal kaasaegseid tööriistu kasutamata oma tagahoovi üksi samasuguse asjanduse ehitas :)
24. september 2017, 16:17
te küsige venelastelt, neil on kõik maailma esimene ja analooge mitteomav, ehk said ka püramiididega hakkama?
24. september 2017, 16:42
kas need neli punast käisid tõepoolest küsimas?
24. september 2017, 18:45
Täiesti võimalik. Mulle jäi kord pihku üks Stalini aegne õpik. Kus kirjutati pikalt laialt, et kõik maaima leiutised on tegelikult teinud "rahvas-geenius" - s.o. et venelase poolt.
Tuli välja, et Venemaal on leiutatud nii kuumõhupall, langevari, mootorlennuk, reaktiivlennuk, rakett, auto, akumulaator, elektrilamp, telefon, pikksilm, vintraudsed relvad, trükikunsti, roomikmasinad, piksevarda, aurulaeva j.n.e.
Raadiot ei leiutanud mitte Marconi vaid Popov (kuigi tegelikult jõudis too vaid äikesemärkijani, mis parimal juhul sobiks vaid raadiotelegraafiks. Aurumootori mõtles välja mitte James Watt vaid keegi Polzunov. Samuti ehitanud mingi Ivan põlve otsas ka esimese veduri. j.n.e. Nii et mine tea, vahest teavad nadd ka püramiidide ehitamise tehnoloogiatki.
Tuli välja, et Venemaal on leiutatud nii kuumõhupall, langevari, mootorlennuk, reaktiivlennuk, rakett, auto, akumulaator, elektrilamp, telefon, pikksilm, vintraudsed relvad, trükikunsti, roomikmasinad, piksevarda, aurulaeva j.n.e.
Raadiot ei leiutanud mitte Marconi vaid Popov (kuigi tegelikult jõudis too vaid äikesemärkijani, mis parimal juhul sobiks vaid raadiotelegraafiks. Aurumootori mõtles välja mitte James Watt vaid keegi Polzunov. Samuti ehitanud mingi Ivan põlve otsas ka esimese veduri. j.n.e. Nii et mine tea, vahest teavad nadd ka püramiidide ehitamise tehnoloogiatki.
25. september 2017, 09:08
röntgeni leiutas keegi vene pärisori, kui ütles naisele, kur_di l_ts ma näen sind läbi
24. september 2017, 19:22
Kusjuures vene tv-s on olnud saade, kus väideti, et püramiidid võisid ehitada venelased. Ka esimesed vaaraod olevt olnud venelased.
26. september 2017, 12:17
seal nüüd pea iga teine saade selline, viikingid ka pidid olema slaavlaste hõimust.
24. september 2017, 15:39
Mõned suured teadlased väidavad, et kiviplokkide liigutamiseks kasutati levitatsiooni - keegi lõi trummi ja kiviplokid lendasid ise õhus õigele kohale.
24. september 2017, 15:34
Teadlane võib paljastaa midagi muud, kui soovib. See pole paljastus vaid üks paljudest hüpoteesidest. Ja ka see kanalihüpotees - sellestki on juba varem kirjutatud. Kuigi ma kahtlen. Sest Gixxza pinnas on kümneid mtreid kõrgeal kui Niilus jõe pind. Kanalid? Vesiteatavasti altpoolt ülespoole ei voola. Kõrbe poolt ojasid või jõgesid Nuiilusesse kah ei voola, nii et kanalite ja lüüside süsteem ei oleks kuidai võimalik. Kanal püramiidideni Niiluse veepinna tasandil? Vabandust, kuid Gizas peaks selline kanal kujutama endast juba mitmekümne meetri sügavust kanjonitJ Seejuures üsna laia, et pargased seal üheaegselt nii edasi kui tagasi saaksid liikuda. Ja siis tuleks 2-3 tonnised kiviplokid kõigepealt sealt sügavast kanalikanjonist üle upitada. Seejärel aga veel sadakond meetrit ehitatava püramiidi otsa. Kuidas see toimus, seda see geniaalne midagi "paljastav" teadlane kahjuks meile ei selgitanud.
24. september 2017, 16:36
Kui ajaloo tundmine nõrk, siis tundubki kõik võimatu ja primitiivse mõtlemisega inimesele on lihtsam hakata kõike eitama või siis rapsima hakata ja mingeid tulnukaid või ei-teab-mis müstilisi variante välja pakkuma hakata.
Esiteks, pinnase kõrgus muutub aja jooksul. Kui Napoleon Egiptuses käis, siis oli Sfinksist peaaegu ainult pea näha. Hiljem kaevati välja ja nüüd on Sfinks tervenisti näha. Teiseks sa pole vist miskit kuulnud Niiluse üleujutustest, mis olid talupoegadele üliolulised, kuna üleujutus tõi väetisena mõjuvat muda nende põldudele. Kairo kandis tõusis Niiluse veetase keskmiselt 8m. Praegu neid üleujutusi enam pole kui ehitati Assuani tamm. Kuna sul oli taustateadmised nõrgad, siis tundubki kõik võimatu.
Püramiidi otsa saadi kiviplokid mööda kaldteed, millest viimane osa on püramiidi sees.
Esiteks, pinnase kõrgus muutub aja jooksul. Kui Napoleon Egiptuses käis, siis oli Sfinksist peaaegu ainult pea näha. Hiljem kaevati välja ja nüüd on Sfinks tervenisti näha. Teiseks sa pole vist miskit kuulnud Niiluse üleujutustest, mis olid talupoegadele üliolulised, kuna üleujutus tõi väetisena mõjuvat muda nende põldudele. Kairo kandis tõusis Niiluse veetase keskmiselt 8m. Praegu neid üleujutusi enam pole kui ehitati Assuani tamm. Kuna sul oli taustateadmised nõrgad, siis tundubki kõik võimatu.
Püramiidi otsa saadi kiviplokid mööda kaldteed, millest viimane osa on püramiidi sees.
24. september 2017, 16:54
Lohistada võisid sa ennast koolist läbi, mitte selliseid kiviplokke.
24. september 2017, 19:14
Minu taustateadmiste pärast ära muretse ja ka veetõusdest ning Assuani kõrgpaisust olen ma lugenud. Võimalik, et isegi juba siis, kui sina alles lasteaias käisid või lausa veel projektis olid. Pigem muretse oma taustateadmise pärast.
Napoleoni ajast ei ole muutunud mitte Sfinksi kõrgus merepinnast, vaid mitme tuhande aasta jooksul oli see lihtsalt rändliivade alla mattunud. Rändluidetest , mis tuulte mõjul liiguvad ei ole a georgaafiatunnis midagi õppinud? Niiluse veetasemega ei ole sellel küll kuigi olulist seost.
Mis puutub Niilusesse, siis 4500 aasta eest oli kõrguste vahe jõe pinnast Giza ehitusplatsini isegi mõnevõrra suurem kui praegu, sest jõepõhi oli madalamal kui praegu. Põhi on liivadest ning mudasetetest ummistunud ja mitme meetri võrra kõrgem kui oli tookord. Seda näitavadka muistsed templite veetaseme mõõtmise kivitulbad.
Napoleoni ajast ei ole muutunud mitte Sfinksi kõrgus merepinnast, vaid mitme tuhande aasta jooksul oli see lihtsalt rändliivade alla mattunud. Rändluidetest , mis tuulte mõjul liiguvad ei ole a georgaafiatunnis midagi õppinud? Niiluse veetasemega ei ole sellel küll kuigi olulist seost.
Mis puutub Niilusesse, siis 4500 aasta eest oli kõrguste vahe jõe pinnast Giza ehitusplatsini isegi mõnevõrra suurem kui praegu, sest jõepõhi oli madalamal kui praegu. Põhi on liivadest ning mudasetetest ummistunud ja mitme meetri võrra kõrgem kui oli tookord. Seda näitavadka muistsed templite veetaseme mõõtmise kivitulbad.
24. september 2017, 19:45
Muretsen endiselt nii taustateadmiste pärast, lisaks muretsen ka nüüd lugemisoskuse pärast. Loe mu tekst rahulikult läbi ja näita kus ma oleksin maininud, et Sfinksi kõrgus merepinnast oleks muutunud?
Jah, mitme tuhande aasta jooksul mattus rändliivade alla ja pinnase kõrgus Sfinksi ümber tõusis. Mis tähendab, et sel ajal kui Sfinks ja püramiidid ehitati, ei pidanud sinna mingit sinu poolt mainitud mitmekümnemeetrisügavust kanjonit ehitama. Suht tavalise kanaliga sai hakkama ja polnud vaja ka seda mitmekümnemeetrist upitamist vaja.
Isegi kui oleks vaja olnud, siis oleks saanud selleks kaldtee ehitada ja kiviplokid sealt üles lohistada.
"Seejärel aga veel sadakond meetrit ehitatava püramiidi otsa. Kuidas see toimus, seda see geniaalne midagi "paljastav" teadlane kahjuks meile ei selgitanud."
Seda see teadlane ei selgitanud, aga seda on tehtud korduvalt teiste teadlaste poolt. Kuna sul on taustateadmised nõrgad, siis sa pole lihtsalt kursis. Kiviplokid saab püramiidi tippu kaldteed pidi lohistades. Kui juhm peab olema, et sellest mitte aru saada? Ei pea olema 150m kõrget kraanat, mis kiviplokke maapinnalt püramiidi tippu tõstaks, vaid piisab mööda kaldteid lohistamisest. 30-40 meest suudavad vabalt 2-tonnist kiviplokki lohistada.
Jah, mitme tuhande aasta jooksul mattus rändliivade alla ja pinnase kõrgus Sfinksi ümber tõusis. Mis tähendab, et sel ajal kui Sfinks ja püramiidid ehitati, ei pidanud sinna mingit sinu poolt mainitud mitmekümnemeetrisügavust kanjonit ehitama. Suht tavalise kanaliga sai hakkama ja polnud vaja ka seda mitmekümnemeetrist upitamist vaja.
Isegi kui oleks vaja olnud, siis oleks saanud selleks kaldtee ehitada ja kiviplokid sealt üles lohistada.
"Seejärel aga veel sadakond meetrit ehitatava püramiidi otsa. Kuidas see toimus, seda see geniaalne midagi "paljastav" teadlane kahjuks meile ei selgitanud."
Seda see teadlane ei selgitanud, aga seda on tehtud korduvalt teiste teadlaste poolt. Kuna sul on taustateadmised nõrgad, siis sa pole lihtsalt kursis. Kiviplokid saab püramiidi tippu kaldteed pidi lohistades. Kui juhm peab olema, et sellest mitte aru saada? Ei pea olema 150m kõrget kraanat, mis kiviplokke maapinnalt püramiidi tippu tõstaks, vaid piisab mööda kaldteid lohistamisest. 30-40 meest suudavad vabalt 2-tonnist kiviplokki lohistada.
24. september 2017, 21:11
Kusagil 60 aastal rippus meil koolis tahvli peal pilt, kuidas lohistati neid plokke. Seda jama ei usutud juba siis. Loe plokid kokku ja korruta ühe vedamiseks mineva ajaga, mis välja tuleb. No meeskondi oli kindlasti palju, aga ikkagi vähe usutav. Ja töötle plokid kõik ühesuuruseks, täielik jama.
24. september 2017, 21:55
Mõistust ei ole vaja tagaotsast pähe lohistada, vaid tuleb seista piisavalt kaua pea peal.
24. september 2017, 23:16
Kas Niiluse üleujutus kestis pidevalt kogu heitamise aja või korra aastas?
25. september 2017, 00:29
et üleujutus kestis kohe mitukümmend aastat. Aga pea on nii haige , et ajab lausa ulguma.
25. september 2017, 02:37
Mitte ei ole kuulnud, et Niiluse üleujutusperioodidel Niiluse veevood kunagi ka Sfinksi või püramiidede jalameid oleks uhtuma ulatunud. Sest et Gizas on püramiidide alune maapind oluliselt kõrgem kui on Niiluse üleujutuste kõrgeim veeseis. Kanal pidanuks aga sellisel juhul üsnagi sügav olema, et kanali põhjas ka püramiidideni seda vett jaguks. Muuseas, liivade all on tugevam, kivine pinnas. lubjakivilademed. See müütiline suur ja sügav kanal. oleks pidanud siis ju juba kivimikihtidesse ulatuma. Huvitav, miks selle nüüd muidugi juba liiva täistuisanud süvendi jäänuseid arvukatel väljakaevamistel senini veel avastatud pole? Sõber, sõida ise sinna seda avastama ning välja kaevama" Tee suur avastus, mis sind arheoloogia ajalikku viiks!
24. september 2017, 15:31
Nii raskeid plokke väikeste paatidega ei vea, selleks läheb vaja suuremaid aluseid, aga suuremate aluste jaoks läheb vaja sügavamaid ja laiemaid kanaleid. Ning kuidas tolle aja inimesed kivist selliseid plokke üldse välja raidusid? Plokid on nagu välja lõigatud, mitte haamriga toksitud. Kui olid olemas suured praamid, siis kuidas ilma tehnikata oli võimalik plokid praamidele laadida. Ning lahtiseks jääb ikkagi kõige olulisem küsimus--kuidas plokid püramiidi tippu saadi? Kanali veetaset tõsta püramiidi tipuni???---no see väide ajab küll naerma.
24. september 2017, 16:46
Vaata vahelduseks seebikate asemel Discoveryt, National Geographicut ja Historyt. Kiviplokid ei ole kivist välja lõigatud, vaid pika-ajalise nüri töö tulemusel välja murtud ja tahutud. Neid katseid on tehtud küll ja küll, kus tolleaegsete meetoditega on neid kiviplokke välja tahutud. Töö on aeganõudev ja nüri ja nõuab palju tööjõudu, aga just neid ressursse oli tol ajal palju. Kiviplokid ei olnud "nagu välja lõigatud". Neid ilusaks ja siledaks lihvitud plokke on ainult nn kuninga kambris. Enamus 2,3 miljonist kiviplokist olid väga robustselt välja tahtud ja enam-vähem paika pandud, lisaks mörti vahele.
Kuidas saadi püramiidi tippu? Keegi peale sinu pole väitnud, et selleks pidi veetaset nii palju tõstma. Püramiidi tippu saadi kivid mööda kaldteid lohistades. Enamus kiviplokke on paaritonnised ja neid annab mõnekümne mehega sikutada vabalt. Ei mingit müstikat.
Kuidas saadi püramiidi tippu? Keegi peale sinu pole väitnud, et selleks pidi veetaset nii palju tõstma. Püramiidi tippu saadi kivid mööda kaldteid lohistades. Enamus kiviplokke on paaritonnised ja neid annab mõnekümne mehega sikutada vabalt. Ei mingit müstikat.
24. september 2017, 21:57
Üleskutse!! Vaadake vahel ka teisi ajupesukanaleid, nagu: Discoveryt, National Geographicut ja Historyt. :D
25. september 2017, 12:24
Millist mörti tollal siis kasutati? Minubteada leiutasid tsemendi ning betooni alles vanad roomlased, oma paartuhat aastat hiljem või enamgi veel. Keskaja Euroopas kasutati ka lubjamörti.
24. september 2017, 17:18
sel ajal oli juba olemas selline leiutis nagu kivisaag,isegi piiblis mainib seda,kui saalomoni templit ehitati.Isegi kui nad plokid ukse ette vedasid,kuidas nad paika pandi vastust sellele ikka pole,paadiga tippu vaevalt sõideti
24. september 2017, 18:56
Kunagi väideti, et plokid saadi siledaks liaanköite ja eeslisita abil.
Nüüd selgub, et kivisaag oli.
Kus on need miljonid kivisaed, peitlid ja teised tööriistad, mida seal vaja läks aastakümnete jooksul.
Korraga pandi plokke paika? Siis pidi olema korraga ka tuhandeid tööriistu.
On aga leitud mõni üksik. Need, millega hiljem püramiididest plaate lahti kangutati Kairo ehitamiseks...
Nüüd selgub, et kivisaag oli.
Kus on need miljonid kivisaed, peitlid ja teised tööriistad, mida seal vaja läks aastakümnete jooksul.
Korraga pandi plokke paika? Siis pidi olema korraga ka tuhandeid tööriistu.
On aga leitud mõni üksik. Need, millega hiljem püramiididest plaate lahti kangutati Kairo ehitamiseks...
24. september 2017, 15:14
Oli ta Jee, 800 km kauguselt ja 170000 tonni kive.....? Kas nati paljuks ei lähe? Selle aja 1000 laeva oleksid sellist kogust 100 aastat vedanud. Ja sellist iba et veetase tõsteti kõrgemaks kui püramiidi tipp võivad teadlased oma naistele rääkida, selleks oleks tulnud terve meretäis vett kohale pumbata ja köitega ülesmäge selliste raskuste lohistamine selle aja köitega tundub ka liiga utoopiline, siis oleks need takuköied inimese paksused pidanud olema.
24. september 2017, 15:26
sama kõrge kui meie kolmanda klassi lastel , ning ärge siis imestage ju.h.mu.ste üle selles maailmas
24. september 2017, 18:52
kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit
keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke)
Tegelikult on seal veel raskemaid.
umbkaudne kaal 6,5–7 miljonit tonni
keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke)
Tegelikult on seal veel raskemaid.
umbkaudne kaal 6,5–7 miljonit tonni
24. september 2017, 14:09
Püramiidid ehitati ehitusbuumi ajal. Kohale toomiseks ja virna ladumiseks kasutati pürotehnikat, millest siis hiljem tuli ka püramiidi nimi. Algselt kutsutigi neid püromiidideks. Nimi püramiid tuli sellest, et detailplaneeringusse kirjutas üks kirjaoskamatu doktorikraadiga insener (haritlane, kes oli rohkem eurooplane, kui teised kohalikud) püro asemel püra.
24. september 2017, 13:56
Aga kuidas toimetati püramiidide jupid kohale Lõuna-Ameerika kõrgkiltmaal?Ja Himaalajasse?
24. september 2017, 17:55
Kas seal on sama suured püramiidid kui Egiptuses ja kas keegi on väitnud, et need sinu poolt mainitud "jupid" toodi kuskilt sadade kilomeetrite kauguselt? Kõlab nagu puude metsa vedamine :)
24. september 2017, 18:48
Hiinas on suuremad püramiidid. Teadaolevalt. Need mis praegusel maismaal.
26. september 2017, 12:23
hiinas on kõige suurem püramiid, ja hiinlane ei lase kedagi sinna ligi!
24. september 2017, 12:41
suurt väljaõpet pole vaja. esimene avastus oleks, et teadlasi pole olemas. on vaid kari ketsereid, kes saavad raha solgi avaldamise eest.
24. september 2017, 15:29
aga selline ongi kapitalistlik teadus ja nii peabki olema ja see ongi nende tase
24. september 2017, 12:32
on nüüd see, et vanakooli teadus tahab end ikka kehtestada, et kõik püramiidid on 5000a vanad ja palju orje ehitasid, vedasid, et ikka maaväline jälle ümber lükata.
24. september 2017, 13:37
Et midagi ümber lükata, peaks enne olema miskit tõestatud. Maavälise kohta on tõestusmaterjal ilus ümmargune null. Teadus ei liigitu "vanakooli teaduseks" ja "uuekooliteaduseks", vaid on lihtsalt teadus. Teadlased ei püüa maavälist ümber lükata, vaid otsingud käivad juba aastakümneid. SETI-programmist oled kuulnud midagi?
Mis püramiididesse puutub, siis teadlased pole kunagi väitnud, et "kõik püramiidid on 5000a vanad". Egiptuses on ilusasti näha, kuidas püramiidide ehitamise areng kulges. Alguses hauakambrid mastabad. Siis keegi taipas, et neid võiks üksteise otsa ehitada mitu tükki, millest lõpuks tuli välja astmikpüramiid. Cheopsi (Khufu) isa Sneferu üritas ka suure hurraaga hiiglaslikku püramiidi ehitada, aga ei tulnud välja. Jättis pooleli ja alustas uut. Jälle ei tulnud välja ja alustas kolmandat, mis lõpuks tuli välja. Kui püramiidide ehitamise kunst oli aastasadade jooksul lõpuks selgeks saadud, siis suudeti ehitada kõige suurem Cheopsi püramiid.
Nagu tänapäevaste pilvelõhkujatega, kohe esimesena ei ehitatud 1km kõrgust, vaid kõik toimus tasapisi progresseerudes.
Mis püramiididesse puutub, siis teadlased pole kunagi väitnud, et "kõik püramiidid on 5000a vanad". Egiptuses on ilusasti näha, kuidas püramiidide ehitamise areng kulges. Alguses hauakambrid mastabad. Siis keegi taipas, et neid võiks üksteise otsa ehitada mitu tükki, millest lõpuks tuli välja astmikpüramiid. Cheopsi (Khufu) isa Sneferu üritas ka suure hurraaga hiiglaslikku püramiidi ehitada, aga ei tulnud välja. Jättis pooleli ja alustas uut. Jälle ei tulnud välja ja alustas kolmandat, mis lõpuks tuli välja. Kui püramiidide ehitamise kunst oli aastasadade jooksul lõpuks selgeks saadud, siis suudeti ehitada kõige suurem Cheopsi püramiid.
Nagu tänapäevaste pilvelõhkujatega, kohe esimesena ei ehitatud 1km kõrgust, vaid kõik toimus tasapisi progresseerudes.
24. september 2017, 16:51
Loogika on hea ja nii oligi. Kui tahad, mine vaata Cheopsi (Khufu) Sneferu pooleli jäänud püramiide Dashuris ja Meidumis. Need ei ole "kurjade ja rumalate teadlaste" poolt välja mõeldud, on endiselt olemas.
24. september 2017, 19:45
Nii vähe siis teadusest ja teadlastest tead. Vanakooli teadlased on alati 5000a neid pidanud, uuemad teadlased juba 10-12000a jne. Tuln.ukate kohta on fakte rohkem, kui püramiidide kohta, lihtsalt hoiti ja hoitakse saladuses, et inimkond lol.liks ei läheks. Püramiidid pole hauakambrid, seal pole selliseid ruumegi. Mingi kuninga ja kuninganna ruum pole hauakamber, skeemi pole vaadanud või. Ehitatud Orioni tähtkuju järgi. jpm, ei hakka ümerjutustust siin tegema.
25. september 2017, 12:27
Ja fantaasiakirjaniku Eric von Däninkeni jägi ehitasid püramiide tulnukad.
25. september 2017, 16:59
Armasta jah fantaasia lugusi, kuid kõik pole von Dänikenid. Dokumendid on eraldi nähtus.
25. september 2017, 17:00
Armasta jah fantaasia lugusi, kuid kõik pole von Dänikenid. Dokumendid on eraldi nähtus.
24. september 2017, 12:04
Huvitav,et tänapäeval keegi nii napakat projekti ette ei võta ja tuhandete kilomeetrite tagant mägesid ei kuhja oma õuele kõrbesse....
midagi peab seal peakolus ikka olema,et niisugune mõte üldse sündis....
pigem tuleks uurida asja mõtet ja püramiidi skeeme,mis liigutavad inflatsioone.
midagi peab seal peakolus ikka olema,et niisugune mõte üldse sündis....
pigem tuleks uurida asja mõtet ja püramiidi skeeme,mis liigutavad inflatsioone.
25. september 2017, 12:30
Miks mitte? Just praegu planeeritakse Ida.Virus Tallinn-Narva maantee äärse Kukruse põlenud ja ikka veel hõõguva aherainemäe teisaldamist uue koha peale.
24. september 2017, 12:02
Püramiide hakati ehitama tipust.
Kõigepealt pandi tipp paika ja edasi hakati liiva laiali pühkima, kanalite abil viidi ärapühitud liiv niiluse ja punase mere kallastele ning rajati päevituskohad.
Korrapärased täisnurgad ja plokke meenutav visuaal saavutati liivavormidega.
Kõigepealt pandi tipp paika ja edasi hakati liiva laiali pühkima, kanalite abil viidi ärapühitud liiv niiluse ja punase mere kallastele ning rajati päevituskohad.
Korrapärased täisnurgad ja plokke meenutav visuaal saavutati liivavormidega.
24. september 2017, 13:54
Antigravitatsiooni kasutamise puhul oli see täiesti võimalik!
2. november 2017, 18:01
Tõsi ta on ja sama loogiline nagu muu supp,😀aga tunduvalt geniaalsem
2. november 2017, 18:01
Tõsi ta on ja sama loogiline nagu muu supp,😀aga tunduvalt geniaalsem
2. november 2017, 18:01
Tõsi ta on ja sama loogiline nagu muu supp,😀aga tunduvalt geniaalsem
2. november 2017, 18:01
Tõsi ta on ja sama loogiline nagu muu supp,😀aga tunduvalt geniaalsem
24. september 2017, 11:11
Selle "papüüruse" autentsusega on nigu on....On ka olemas bareljeefid kus on kujutatud hiiglase kasvuga inimesi neig blokke käes tassimas püramiidi ehitusele. Bareljeefidel on väikesed, meie kasvu inimesed enamuses ja tegemas samuti töid ehitusel, koos hiiglastega. Meie teadus.kes valikuliselt faktidega ümber käib, eelistab neid bareljeefe ignoreerida või peita.
24. september 2017, 11:23
Äkki annad mõne lingi fotodele, kus on need bareljeefid. Või veel parem, et ütleksid asukoha, kus saaks ise vaatama minna järgmise reisi ajal.
Muideks, kreeklased joonistasid ka oma vaasidele igasugu asju, jumalatest, hiiglastest, kolme peaga koertest jne. Mis on kuskil kujutatud, see peab ju päriselt ka olemas olnud?
Muideks, kreeklased joonistasid ka oma vaasidele igasugu asju, jumalatest, hiiglastest, kolme peaga koertest jne. Mis on kuskil kujutatud, see peab ju päriselt ka olemas olnud?
24. september 2017, 10:56
ma teadsin seda juba ammu , milleks selline ood veel vaja oli
24. september 2017, 15:36
ka meie teadsime aga ei rääkinud kellelegi - ega ei räägi ka nüüd
24. september 2017, 10:38
"Kiviplokke hoidis paadis kinni köis, kirjutab Daily Mail." - väärt info, kas see pisiasi oli ka brigadiri päevikus kirjas ?
24. september 2017, 10:47
Huvitav kas sellel ajal oli 40 meest kamandav brigadir kirjaoskaja?
24. september 2017, 11:07
Kui selline kivimürakas juba paati või hoopis parvele sai, siis ei saanud ta kuidagi loksuda, ta enda raskus hoiab teda paigal, vaevalt mingit köit kinni sidumiseks vaja oli.
24. september 2017, 11:22
Siin, veeti kive mööda Niiluse jõge, ehk 2.5 tonnise kivikamaka sidumine jõel praamile? Milleks? Ainult ilmselt tänapäeva teadlane teeks midagi nii üleliigset ja rumalat
24. september 2017, 10:23
vaarao eluiga. Siis kaevame kanalid. Kui kaua kaevame? Ja pole see Giza nii madalal sugugi, võrreldes Niilusega. Päris suur kõrguste vahe. Ei, see värk on ikka veel avastamata. Ainult oletused, mille lükkab ümber ka talupoja mõistus.
24. september 2017, 10:46
püramiidi sees? Kas olete märganud, kuidas on kokku pandud, lõigatud ja täpselt tahutud kivid? Mitukümment tonni kaaluvad kivid on nii täpselt paigas, et paberileht vahele ei mahu. Seda kunsti on hästi näha ka Skunksi juures. Veel: Kuidas seletavad teadlased püramiidide Põhja-Lõuna suuna terves maailmas? Kõigi püramiidide küljed on täpselt Põhja-Lõuna suunas. Millal avastasid eurooplased Ameerika? Olen ka lapsepõlves neist lugenud. Aga, kui kohal käisin, muutus arvamus. Mida lähemale Kairos, neile püramiididele jõudsime, seda vähem ma teadlaste teooriaid uskusin. Kui juba päris jalamil, ei usu ma ühtegi teadlaste teooriat enam. Muide, mis inimesele sajand, võib universumile sekund olla. Kas me ikka oleme esimene tsivilisiatsioon Maal?
24. september 2017, 11:28
olen käinud, sees on kohati kõik üle krohvitud. väljas võib kivide vahele lausa käe panna. kuskohast see jutt üldse tulnud nagu paberileht ei mahu vahele? kes seda levitab?
24. september 2017, 12:28
sai jah kunagi nati villast visatud, aga ei mõelnud, et seda tõe pähe võetakse.
24. september 2017, 15:31
Olen käinud. Väljastpoolt kivihunnik, mul kodus aias samasugune, tellistest, mastaap on teine. Käinud ka LA-s seal on inkad oma rajatised oluliselt kvaliteetsemalt teinud. Loomulikult saab 2 kivi panna nii üksteise vastu et midagi vahele ei mahu, aga Egiptuses küll eriti sellist asja ei kohanud.
24. september 2017, 18:32
Olgu ta Sfinks või skunks, üle pole seal midagi krohvitud. Käige juures ära ja uurige kivide üksteisega kokkusobitamisest. Kuidas saab paarikümne tonnist kivi lõigata kandma teisega kokku nii, et mõlemast on osa välja võetud? Ei, nad ei ole kõik tahukad. Osadelt on muist nurga all ära lõigatud, et teine seda siduda saaks. Ja 8 m. veetõusu on sama jama. Püramiidid on kordades kõrgemal.
24. september 2017, 18:59
kui Mehhikos saab püramiidide ehitusest veel kuidagi aru, lihtsalt hiigelkogus kive kokku veetud ja peente nikerdustega kaetud aga Peruus Cuscos ja Maccu Piccus hiigelsuurte kivitahukate vahele ei mahu tõepoolest paberileht ja kivid ise kümneid tonne rasked
24. september 2017, 20:16
Ainult, need on tõesti väljaspoolt justnagu juhuslikult kokku lapatud. Muide, neid kattis algselt liivakiht (7m. paks), mis paistab siiani keskmise püramiidi tipust. Seest aga on nad nii siledad, et tõesti paber vahele ei mahu. Müstika need püramiidid on. Aga veel müstilisemad on siin osade kommenteerijate arvamused.
24. september 2017, 22:50
Väljastpoolt on kõik viimistlusplaadid aja joolsul ära kakutud. Algselt olid küljed väljast peegelsiledad. Nii vähemalt väidab ka ametlik ajalugu.
Eks need küljed midagi peegeldama või vastuvõtma pidid. Nagu radarid.
Cheopsi püramiidi kõik küljed on teglikult proportsionaalselt üleval alla kõik nõgusad. Tegelikult on tegemist kaheksa küljega.
Eks need küljed midagi peegeldama või vastuvõtma pidid. Nagu radarid.
Cheopsi püramiidi kõik küljed on teglikult proportsionaalselt üleval alla kõik nõgusad. Tegelikult on tegemist kaheksa küljega.
24. september 2017, 10:57
No vaatame siis seda eluiga. Sündis 2620 e.m.a ja suri 2566 e.m.a ehk siis elas 54 aastaseks. Kohe kui vaaraoks sai, hakkas püramiidi ehitama ja see võttis aega paarkümmend aastat.
Ja see kõrguste vahe? Niiluse üleujutustest ikka oled kuulnud? Tänu millele üldse elu võimalik seal oli, kuna üleujutused väetasid põlde. Või magasid ajaloo tundides? Kairo kandis tõusis veepind keskmiselt 8m, seega üüratult sügavat kanalit polnud vaja kaevata.
Värk on avastatud ja su talupojamõistus ei ole midagi ümber lükanud, vaid sul on lihtsalt kodutöö tegemata ja sa pole kõige lihtsamate faktidegagi kursis.
Ja see kõrguste vahe? Niiluse üleujutustest ikka oled kuulnud? Tänu millele üldse elu võimalik seal oli, kuna üleujutused väetasid põlde. Või magasid ajaloo tundides? Kairo kandis tõusis veepind keskmiselt 8m, seega üüratult sügavat kanalit polnud vaja kaevata.
Värk on avastatud ja su talupojamõistus ei ole midagi ümber lükanud, vaid sul on lihtsalt kodutöö tegemata ja sa pole kõige lihtsamate faktidegagi kursis.
24. september 2017, 10:22
Minul tekkis küsimus, et kuidas need mitmekümnetonnised kiviplokid üleüldse paatidesse tõsteti ja kuidas kipakad paadid nende raskuse all põhja ei vajunud?
24. september 2017, 10:37
Mitmekümnetonniseid kiviplokke ei toodudki "kipakate paatidega". Artiklis on kõik segi aetud nagu pudru ja kapsad. Tura asub püramiididest paari kilomeetri kaugusel ja sealt toodi paaritonniseid kiviplokke, mida kasutati püramiidi väliskihi tegemiseks (Tura kivimurdudest sai parima kvaliteediga lubjakivi)
Mitmekümnetonnised graniitplokid toodi 800km kauguselt Assuanist. Ei toodud "kipakate paatidega", vaid toodi suurte praamidega, mille kandevõime oli umbes 100 tonni. Suuremate graniitplokkidega polnud ka suurt kiiret, kuna terve püramiidi peale oli neid vaja ainult sadakond.
Mitmekümnetonnised graniitplokid toodi 800km kauguselt Assuanist. Ei toodud "kipakate paatidega", vaid toodi suurte praamidega, mille kandevõime oli umbes 100 tonni. Suuremate graniitplokkidega polnud ka suurt kiiret, kuna terve püramiidi peale oli neid vaja ainult sadakond.
24. september 2017, 16:08
Hea küll, et toodi. aga kuidas neid ikkagi sinna praamile kanditi või siis veeretati või...?
24. september 2017, 18:19
Oli küll kiire. Iga kahe minuti tagant paigutati püramiidi üks plokk (selle kahe minuti sisse kuulub ploki kivimurrust väljaraiumine, transport, viimistlus ja paikapanek) ja nii 20 aastat järjest. Graniitplokid läksid püramiidi sisemusse ja neid hiljem kuskilt uste ja käikude kaudu ei saanud viia.
Püramiidis on ka mitmed sahtid, mida lihtsalt kivide kuhjamise abil ehitada ei saa.
Lisaks on püramiidi all sahtid, käigud ja ruumid, mis ulatuvad maa all sügavamale, kui on püramiidi kõrgus. Mis on nende otstarva, seda teadlased ei suuda välja mõelda.
Püramiidis on ka mitmed sahtid, mida lihtsalt kivide kuhjamise abil ehitada ei saa.
Lisaks on püramiidi all sahtid, käigud ja ruumid, mis ulatuvad maa all sügavamale, kui on püramiidi kõrgus. Mis on nende otstarva, seda teadlased ei suuda välja mõelda.
24. september 2017, 10:51
Huvitav kuidas neid 20 tonniseid kivimürakaid laevale tõsteti?Ja kuidas need suured praamid olid ehitatud?
24. september 2017, 11:19
"Kuidas need suured praamid olid ehitatud?"
Kas see olid nüüd mingi nali või? Kas su väide on hetkel see, et antiikajal ei osatud laevu ehitada või? Juhul kui see ei olnud väide ja küsid, et kuidas praami ehitati, siis ikka alustati sellest, et võeti kirves kätte ja mindi puid raiuma.
"Huvitav kuidas neid 20 tonniseid kivimürakaid laevale tõsteti?"
Iga kord kui püramiididest on juttu, siis ikka see tõstmise jutt. Ei pea tõstma, saab ka lohistada.
Kas see olid nüüd mingi nali või? Kas su väide on hetkel see, et antiikajal ei osatud laevu ehitada või? Juhul kui see ei olnud väide ja küsid, et kuidas praami ehitati, siis ikka alustati sellest, et võeti kirves kätte ja mindi puid raiuma.
"Huvitav kuidas neid 20 tonniseid kivimürakaid laevale tõsteti?"
Iga kord kui püramiididest on juttu, siis ikka see tõstmise jutt. Ei pea tõstma, saab ka lohistada.
24. september 2017, 12:31
kivimürakad lohistati paadile. Kas ikka mõtled ka või puhud niisama sooja õhki suust välja
24. september 2017, 13:14
Raske on rääkida inimesega, kel puudub elementaarne funktsionaalne lugemisoskus. Jutt oli praamist mitte paadist. Oskad lugeda ja teed ikka neil kahel vahet? Paadile on tõesti raske lohistada, praamile mitte.
24. september 2017, 15:31
Analoog tänapäevaga: Kuidas saab koormaga veoauto rootsi praamile ilma tõstmata? Sõidab mööda kald teed...eks-ole. Võiks ka lohistada aga tänapäeva võimaluste juures oleks see raiskamine!!
24. september 2017, 19:02
lugemisoskuses meie sisemine loogika ütleb, ei loetud teooria ei pea vett.
24. september 2017, 10:55
aga tohutu veeväljasurvega ja see ongi kogu lahendus! Veeväljasurvet kasutati ka plokkide tõstmisel. Ise tean neid asju. Olen tark.
24. september 2017, 16:14
Ma olen üks vapper mees targa mõistusega!
Mina kahjuks ei ole. Vahest sa, tark, selgitad minusugustelegi lihtsalt ära, kuidas ikkagi veesurvega plokke üles tõsta?
Mina kahjuks ei ole. Vahest sa, tark, selgitad minusugustelegi lihtsalt ära, kuidas ikkagi veesurvega plokke üles tõsta?
24. september 2017, 13:15
oli film kuidas paaritonnisest kivist üritati tolteegi pead teise kiviga tahuda sellest ei tulnud muidugi midagi peale paari täkke ja siis seda parvele veeretada parv läks lõhki muidugi
24. september 2017, 16:46
on jäänud meelde väide,et kui Cheops hakkas valitsema ja samas ka püramiidi tegema,siis tuli iga viie minuti järel kivi müüri panna.Eelduseks muidugi,et püramiid sai valmis Cheopsi surmapäevaks.
24. september 2017, 18:03
Keskmine võibki midagi sellist tulla. Tegelikult toimetas seal sadu brigaade igaüks oma kiviga. Kui suurt telliskivimaja ehitatakse, kus töötab sada müüriladujat korraga, siis võib keskmiseks saada üks telliskivi iga 0,1 sekundi tagant :)
24. september 2017, 18:20
Kas see surmapäev oli siis juba ette teada?
24. september 2017, 22:51
ja kuidas need blokid püramiidi tippu saadi...
24. september 2017, 10:13
Lükkaks algatuseks mõned artiklis toodud "faktid" ümber:
"On ammu teada, et kiviplokid toodi kohale 800 kilomeetri kauguselt"
Vale. Suur-suur enamus kiviplokke 5,5 miljonit tonni toodi kivimurrust, mis asus otse püramiidi kõrval. 800km kauguselt toodi ainult sadakond graniitplokki, umbes mida kasutati kambrite ehitamisel.
Artiklis mainitud Turast toodi ainult püramiidi väliskiht ja Tura ei ole 800km kaugusel, vaid on põhimõtteliselt ka üsna püramiidide lähedal, aga asub teisel pool jõge, sellest ka vajadus neid paadiga tuua.
"On ammu teada, et kiviplokid toodi kohale 800 kilomeetri kauguselt"
Vale. Suur-suur enamus kiviplokke 5,5 miljonit tonni toodi kivimurrust, mis asus otse püramiidi kõrval. 800km kauguselt toodi ainult sadakond graniitplokki, umbes mida kasutati kambrite ehitamisel.
Artiklis mainitud Turast toodi ainult püramiidi väliskiht ja Tura ei ole 800km kaugusel, vaid on põhimõtteliselt ka üsna püramiidide lähedal, aga asub teisel pool jõge, sellest ka vajadus neid paadiga tuua.
24. september 2017, 10:09
Talide kaasabil tõsteti ka kõikvõikvõimalike linnuste. losside ja kirikute ehituskivid ja ehitusplokid paika.
Ju siis osati ehitada ka talid mis 2 tonnist plokki tõsta suutsid.
Ju siis osati ehitada ka talid mis 2 tonnist plokki tõsta suutsid.
24. september 2017, 10:08
Mäletan mõni aasta tagasi alles näidati kuidas vee kaudu suudeti püramiidi tippu lasu neid viia
24. september 2017, 10:02
kuidas ehitati aga artiklis jutt ainult transpordist.
24. september 2017, 09:59
Asi on kivide transport, mis oli selle tööjuures kõige lihtsam töö, kui arvesse võtta neid kanaleid. Müsteerium pole siiani lahendatud, kuidas tõsteti paikka nii hirmraskeid koviblokke, püramiidi osades kohtades on kiviblokid, mida isegi tänapäeva tehnikaga on hirmkeeruline liigutada
24. september 2017, 10:16
blokki sul keeruline tõsta on tänapäeval.Kahvelkäruga võid juba vabalt paaritonnist raskust vedada.
24. september 2017, 10:20
see ei ole mingi saladus enam, köite ja talidega süsteemid ning poole püramiidini viis kaldtee ja sealt edasi püramiidisisene spiraalikujuline kaldtee, mis hiljem kiviplokkidega kaeti, kogu lugu.
24. september 2017, 18:04
Vanaema ei pidanud mäletama, aga püramiidisisene spiraalikujuline kaldtee on endiselt olemas.
24. september 2017, 10:23
Iga kord kui on mõni artikkel püramiididest, siis ronivad iga kivi alt välja mingid uhhuud, kes hakkavad jahuma, et "isegi tänapäevase tehnikaga on raske liigutada". Püramiidi raskeim kiviplokk kaalub 100 tonni ja tänapäeva tugevaim kraana suudab tõsta 20 000 tonni. Ehk siis 200 püramiidi raskeimat kiviplokki korraga. Suur enamus (99,9999%) püramiidi kiviplokkidest kaalus paar tonni ja neid võis paari-kolmekümne mehega sikutada ja vedada.
Teine tüüpiline asi, mille kallal hakatakse jahuma, et "kuidas tõsteti"? Ei peagi tõstma, vaid võib ka lohistada. Kui esimene 230x230m kive oli paigale lohistatud ja paika pandud, siis tehti kaldtee ja lohistati teine kiht kive kohale ja pandi paika jne.
Teine tüüpiline asi, mille kallal hakatakse jahuma, et "kuidas tõsteti"? Ei peagi tõstma, vaid võib ka lohistada. Kui esimene 230x230m kive oli paigale lohistatud ja paika pandud, siis tehti kaldtee ja lohistati teine kiht kive kohale ja pandi paika jne.
24. september 2017, 10:57
siin püramiide ehitamas! Oled sa neid lähedalt näinud? Või sees käinud?
24. september 2017, 11:29
Nõuka-ajas oled veel oma mõtlemisega või? Enam pole 1987 kui Egiptuses käimine ilmaime oli. 2017 võib igaüks mõnesaja euri eest püramiide vaatamas käia.
Aga jah, käisin vaatamas ja sees ka. Suur hunnik kive oli üksteise otsa laotud. Kivide üksteise otsa ladumises ei näe mingit müsteeriumit, et sinna oleks vaja jumalaid või tulnukaid segada.
Aga jah, käisin vaatamas ja sees ka. Suur hunnik kive oli üksteise otsa laotud. Kivide üksteise otsa ladumises ei näe mingit müsteeriumit, et sinna oleks vaja jumalaid või tulnukaid segada.
24. september 2017, 12:19
Inimene pakkus välja täiesti loogilise teooria, aga mida sina välja pakkusid? Muhvigi, sest sul pole loogilist mõtlemist. Ainult seebid ja nõiasaated on huvitavad sulle, eks.
24. september 2017, 12:35
tõstaks või Maakera paigast , kui ainult kusagilt kinni saaks võtta !
24. september 2017, 09:57
Pealkiri lubab infi selle kohta kuidas ehitati, sissejuhatus ka, artikkel aga sellest kuidas kohale toimetati ainult..
Võiks olla mingid trahvid selle eest kui pealkiri valetab. Saavad oma kliki kätte ja raha tuleb, aga inimene ei saa seda, mida tahtis.
Võiks olla mingid trahvid selle eest kui pealkiri valetab. Saavad oma kliki kätte ja raha tuleb, aga inimene ei saa seda, mida tahtis.
24. september 2017, 09:51
Ja kuidas need kivid siis välja tahuti ja üksteise otsa said?
24. september 2017, 11:05
aga äkki tõstsid siis vee abil. kui kiviblokk oli paadis, siis reguleerides vee taset, saidki nad kivibloki sobivale kõrgusele tõsta.
24. september 2017, 12:19
Just just. Tõstsid aga veetaset, kuni said püramiidi tipu käte. Lihtne!
24. september 2017, 15:54
sa vist ei ole kivitöötlusega üldse kursis. sa ei tea kuidas kive murtakse, kuidas tahutakse. selleks kõigeks ei ole vaja mitte mingisugust kosmoseteadust ja pealegi, egiptuses kasutatud graniit on üks pehmemaid graniidi sorte.
24. september 2017, 16:03
Vaat see tamm, mis terve Niiluse oru uputas, see pidi ikkagi tõeine ilmame olema. Püramiidid ise oleks selle kõrval kõõmes. Assuani tammist palju vägevam. Kusjuures Assuani oma on ehitatud oru kitsama koha peale. Giza joonel pidanuks aga tammi pikkus olema vaat et mitukümmend kilomeetrit. Ja et tohutut veemassi kümnete või sajakonna meetri võrra tõsta, pidi tammil ka paksust ning tugevust olema. Kahju vaid et sellest maailma kõiki ehitusi ületavast hiidehitusest kübetki säilinud ei ole.
24. september 2017, 16:06
Püramiidi ise on siiski lubjakiviplokkidest laotud. Kuid eks pronkstera sellelegi nii väga peale ei hakka. Graniiti kui sellist on püramiidis siiski oluliselt vähem kui lubjakivi.
24. september 2017, 16:09
seega et lüüsid? Aga lüüsid eeldavad kõrgemal tasemel asuvaid veemahuteid või hoidlaid. Et neid avades ning vett lisades kanalits pinda tõsta. Kustkohast kõrbes see vesi pidi ülealtpoolt tulema?
24. september 2017, 17:29
Ma ei ole kiviraidur ega kõksi surnuaial nimesi kivisse, aga kuhu pandi see kiviklibu, mis jäi nende plokkide tagumisest üle. Jahvatati kõrbeliivaks, või kuidas? Küll olen telekast näinud paljude teiste teadlaste arvamusi sellest asjast.
25. september 2017, 01:23
ole ettevaatlik, sest äkki tunned pükstes sooja ja siis tead isegi
25. september 2017, 01:27
egiptlased imestavad veel tänagi , et kust sellised pooletoobised teoreetikud küll välja on ilmunud.
KOMMENTAARID (215)