Kapo ja prokuratuur: tõendid Semilarski ja Suvorovi vastu on kaalukad (33)

Lisaks võeti täna vahi all kaks ärimeest, keda kahtlustatakse abilinnapeadele altkäemaksu andmises, ütleb Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Margus Gross. „Tõendid on kaalukad ja seepärast otsustasime alustada avalike uurimistoimingutega,“ sõnab Gross. „Kõige suurem kahju on see, et Tartu kui ühe mõjukama omavalitsuse juhid on olnud äraostetavad.“

Tegi endale soodsad otsused

Prokuratuuri teatel osales Semilarski kahtlustuse kohaselt otsuste langetamises, millega seoses olid tal isiklikud majanduslikud huvid, kahtlustuse järgi oli Semilarski toimingupiirangu rikkumise eriti suures ulatuses, Gross täpsustas, et otsuse maht ületab 400 tuhat eurot.

Hommikuste sündmuste kohta informatsiooni jaganud Gross ja kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp ei soostu täpsustama, millises valdkonnas kinnipeetud ärimehed tegutsevad ja millist valdkonda puudutas linnamajanduse, energia ja keskkonnakaitse eest vastutava abilinnapea Semilarski pahategu.

„Me ei saa praegu täpsustada seda valdkonda, sest me ei taha ühtki valdkonda määrida,“ põhjendab Puusepp vähe infot sisaldavaid vastuseid.

Semilarski oli enne poliitikasse tulekut tihedalt seotud Hansa hotelliga ja ööklubiga Pattaya, mille hoone on otsustatud lammutada. Nende kahe objekti vahele jääb Tartu endise nakkushaigla kvartal, mida arendab AS Aurorette, mille juhatusse aastaid Semilarski kuulus. Kvartal on tüliõunaks omanikest ärimeeste ning Karlova linnaosa entusiaste ja muinsuskaitsjate vahel. Ühed soovivad säilitada unikaalset puitmajade kvartalit, ärimeeste sooviks ehitada sinna uued korrusmajad. Alles tänavu augustis hävitas tulekahju pool ühest kvartali puitmajast.

„Ma võin öelda, et Lina tänava kvartaliga kahtlustus seotud ei ole,“ sõnab Gross. Samuti ei täpsusta ta, kas Semilarski oli seotud ehitamise või lammutamise otsustamisega.

Lubas meelehea eest toetusi

Suvorovit süüdistatakse altkäemaksu võtmises erinevatelt organisatsioonidelt, vastutasuks lubas ta rääkida välja linnavalitsuselt toetused.

„Neid ühinguid, millelt Suvorov altkäemaksu võttis, oli rohkem kui üks,“ ütleb Gross ja ei välista, et uurimise edenedes võetakse vahi alla veel mõni altkäemaksu andja. „Abilinnapea ainuisikuliselt toetusi ei määra, need otsused valmistavad ette linnavalitsuse osakonnad,“ selgitab Gross. „Aga abilinnapea saab otsuseid suunata ning mõjutada.“

„Meie analüüsi kohaselt ei ole abilinnapeale altkäemaksu andmine mõttekas,“ ütleb Puusepp.

Kumbki ei soovi täpsustada, milliste toetustega on tegu. Suuremad linna poolt makstavad toetussummad on arvestatud volikogu poolt kinnitatavasse eelarvesse, linnavalitsus saab mõjutada vaid erakorralisi reservfondist makstavaid toetusi, mille summad jäävad paremal juhul mõne tuhande euro piiresse. Gross ei soovinud täpsustada sedagi, kas Suvorovi poolt võetud summad olid suuremad või väiksemad mõnesajast eurost.

Valimised mõjutasid vahistamist

Abilinnapeade vahistamise aja kohta sõnas Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp, et väga palju ajaruumi uurijatel manööverdamiseks ei ole. „Loomulikult me püüame mitte mõjutada valimiste protsessi,“ ütleb Puusepp. Ta möönab, et nad siiski sekkuvad poliitikasse, kuna praegu käivad kõikides omavalitsustes koalitsiooniläbirääkimised.

„Kuigi tegemist on kahe eraldi kriminaalasjaga, siis me otsustasime avalike uurimistoimingutega mõlemas asjas edasi minna üheaegselt,“ ütles Gross. „Kui me oleksime vahistanud ühe mehe varem, siis oleks see seganud tõendite kogumist teise asja uurimisel.“

Puusepp lisab, et korruptsiooniskeemid on aja jooksul muutunud keerulisemaks ja uurijatel on järjest raskem neid lahti harutada.

Gross ei soovinud ennustada kui kaua kulub aega süüdistuse esitamiseks. Ta lisab, et 48 tunni jooksul alates vahistamisest otsustatakse, kas kahtlustatavad jäetakse vahi alla või mitte. Veel vähem räägib Gross sellest, millised karistused võivad mehi süüdimõistmisel ees oodata.

„See sõltub konkreetsest paragrahvist,“ ütleb Gross. „See võib olla vanglakaristus, see võib olla katseajaga vangistus, see võib olla rahaline karistus.“

Saavad ametist lahti

„On selge, et kaks abilinnapead ei saa oma ametiülesandeid täita, nad peavad tagasi astuma ja täna ma seda nendelt ka nõuan,“ ütleb Tartu linnapea Urmas Klaas. „Aga esitatud süüdistused tulid meile ootamatult.“

„Meeleolu reakojas oli hommikul töine, kuni saabusid kaitsepolitsei ametnikud ja soovisid kohtuda Semilarski ja Suvoroviga,“ kirjeldab hommikusi sündmusi Klaas. „See tekitas muidugi ärevust, sest esitatud kahtlustused tulid linnavalitsusele üllatusena.“

Kapo ametnikud otsisid läbi nii Semilarski kui ka Suvorovi kabinetid, lisaks võttis kapo käsile kolmanda abilinnapea Jarno Lauri kabineti.

„Jah, minu kui tunnistaja kabineti vaatasid kapo ametnikud ka üle,“ kinnitab Laur.

„Tegemist on väga nördimapaneva olukorraga,“ sõnab Klaas. „Linnavalitsus teeb Kaitsepolitsei ja prokuratuuriga igakülgset koostööd, et kahtlustused saaksid selgeks ja tõde tuleks välja.“

Klaasi sõnul ei ole kahtlustuste sisu veel teada ja seepärast ei oska ta midagi täpsemat öelda. Küll saab linnavalitsuse sisekontrolli teenistus korralduse viia läbi oma sisejuurdlus.

Reformierakonda kuuluv Semilarski on olnud Tartu abilinnapea alates 2014. aasta aprillist ning Keskerakonda kuuluv Suvorov 2015. aasta aprillist.  Suvorov sai äsjastel kohalike omavalitsuste valimistel Tartus 633 häält ja Semilarski 691 häält, mis tagas mõlemale koha linnavolikogus.