Hulle on juba nii palju, et neid jätkub ja väiksematesse alevikesse ja küladesse. Igal külal oma hull või isegi mingi seltskond segaseid, kes "parandavad maailma", unustades hoopis ära, et ehk alustaks enda remondist.
Mida siis teha, pooled eesti inimesed on omadega sassis, kadedus tapab neidki, kes mitte midagi ei tee oma elujärje parandamiseks, olesklevad, aga elada soovivad sama moodi kui need, kes kahe-kolme koha peal tööd rabavad teha. Vaatad aknalt ja näed, naaber jälle midagi remondib või ostab- no ajab kadedus hinge täis ja lõpuks hulluks ka.
Just, esimen abi on perearst ja kui Sa oleksid ennast kirja pannud, olgu see järjekord või 5 kuud, siis oleks see aeg juba käes olnud ja seda appikarjet, et järjekord on järgmises aasta poleks olnud. Ja ka selle aja võiks kinni panna. Üks tuttav ei pannud hambaarstile aega kinni, et tasuta ravi järjekord 6 kuud. Ja niimoodimitu korda, kui avastas, et peaks minema lõpuks. Asi siis lõppeks tühja sahtli ja meeletu proteesi arvega.
minul olin probleem ja pöördusin perearsti poole kuid tulutult,mine aga psühiaatri ukse taha,kelle järjekord oli ka üüratul pikk,ei tea kas suurem osa inimesi ongi psühiaatriliselt haiged,mis üldse toimub-oled haige,ravi ise ennast kuidas oskad,eks ravimifirmad teenivad ja mõni ravib ennast surnuks.
no mida juttu - mis modereerida oli nüüd siis? ikka veel ei sobi?26. november 2017, 01:48
no kaks esimest lauset nüüd sobisid, mis selles kolmandas siis on, et ei sobi? proovime: - aga vaata, silmaarsti juurde on mul ikkagi vaja minna ja sinna ka aega ei saa, sellest tuleks rääkida.
no mida juttu - mis modereerida oli nüüd siis? ikka veel ei sobi?26. november 2017, 01:47
no üks lause sobis, proovime järgmist: - ära puqi igasugu SHlTTA endale sisse, igasugu lisaaineid ja asp.arta.ami jne, aIkot, suit.su ja na.rk.ot, mis su aj.ukee.miat muudavad, siis ei ole ka vaja psü.hhiaatri juurde minna.
Olen ise olnud artikli autoriga samas olukorras. Mõned aastad tagasi esimest korda meeletut ärevust ja oksendamisega lõppevat paanikat kogedes proovisin esialgu ise sellega toime tulla. Ja tundus, et õnnestus ka. Ega mul ju koguaeg nii halb ei olnud, oli ka paremaid päevi, mistõttu ei pannud ma ka eriarsti juurde aega. Mulle tundus, et mu probleem pole selleks nii tõsine. Et küllap on inimesi, kellele seda aega rohkem on vaja. Mõned kuud läksid mööda ja probleem alateadvuses üha süvenes. Ühel hetkel oli nii halb, et lihtsalt jäin voodisse, ei suutnud enam süüa ega juua. Ärevusmõtted hakkasid oma hävitustööd tegema sel hetkel kui hommikul silmad lahti tegin ja lõpetasid alles siis, kui õhtul magama jäin. Unes sain vähemalt rahu. Ainus mida ma soovisin, oli surra. Tundsin, et mitte miski muu ei aita enam. Rääkisin pereliikmetele täiesti tõsimeeli, et ma tahan surra. Neil oli ka raske - nad polnud varem kokku puutunud sellise asjaga; nad ei teadnud, mida teha, kuidas aidata. Pöördusin viimases hädas perearsti poole ja sain pahandada, et nii kaua ootasin, et kohe oleks pidanud psühhiaatri poole pöörduma. Lahkusin sealt nuttes. Kuna enne seda konkreetset juhtumit arstidega juba aastaid kokku puutunud ei olnud, siis olin naiivselt arvanud, et kui mul ühel hetkel tõesti on abi vaja, siis ka saan seda. Olin reaalsusest šokis. Olin esimest korda tõsiselt pettunud ja vihane selle riigi peale kus ma elan. Sain aru, et nad ei hooli. Olin meeleheitel. Kodus helistasin psühhiaatriakliiniku registratuuri ja sain aja 2 ja pool kuud hiljem. Mis mul muud üle jäi, kui see aeg võtta. Ootamine oli tohutult raske, aga tänu heale sõbrale pidasin vastu. Kui oleksin kohe alguses probleemi ilmnemisel arsti juurde aja pannud, ei oleks ma pidanud seda kuudepikkus õudust hiljem läbi tegema. Õppetunnid. Soovitaksin sama ka autorile. Mis siis, et ootamine on pikk, see on parem kui mitte midagi.
kui juhmi juttu võib mõni kirjutada. Hari ennast veidi - maailm ei koosne ainult mingitest ainetest või nende tarbimisest. Elus on palju tõsisemaid probleeme ja kõik need ei ole enda tekitatud.
Päris odavat jama ajad, et ei ole võimalik aega saada Tartus? Mine ja küta kulles. Sellist demagoogiat ei ole mõtet ajada. Ja peamine on see, et probleem on sinus eneses mitte teistes seega keegi teine ei saagi sind aidata. Ja ära enam kirjuta otsi mingi asjalikum töö. Mine kasvõi alko1000 kassapidajaks.
Ma siin mõtlesin, et kui see meie Eesti riik on nii nagu ta on, et vähihaigetele keeldutakse ravist, aga politsei on muutunud samasugusteks `trigger happy` tüüpideks nagu miski meeriklane, siis miks ei võiks seda kõike rahaks teha? Kui vähihaige ei suuda enam piinu taluda, ostab ta politseilt teenust ja palub ennast maha lasta (eutanaasia). Riik teenib, eelarve täieneb ja ``needsamused kõik`` on õnnelikud. Eesti rahvast on maksustatud igasuguste lollustega (nagu sundkorras pähe määritud, ja regulaarselt uuesti ostma sunnitud ID kaardi omamine. See aint üks näide). Kõik müügiks. Üheksakümnendate vaim pole Eestist ju kuskile kadunud, anult ```projektid`` erinevad. Maksustajad nn. tegijad ikka samad.
Mul tekkis käel miski kõõluste paksenemine või nii. Täpset nimetust ei tea. 3 aastat nuiasin perearstilt , et suunaks eriarsti juurde. Lõpuks sain. Op oa raha eest. Tõõtan , maksan makse, aga miks?
Ma tean vähihaigeid, kes pole saanud ravi ja on surnud siin EEsti riigis. Esimene kelle meelde jätsin oli proua Valdman aastaid tagasi, nimekiri on aina pikenenud. Õnneks inimesed püüavad üksteist aidata, aga milleks ma sinna haigekassassse makse maksan kui ei saa hambaid suhu , vähiravi etc. Õnneks ise pole pidanud selle ametkonnaga suhtlema, tervis veel enam-vähem kanna. Vaatamata sellele Banaaniale.
Kas on millestki ilma jäetud ja oma tahtmist pole saanud tuletab meelde algklassi õpilast kui õpetaja lubas ema kooli kutsuda vastus õpetajale kutsu siis veel saad ja saigi nahutada miks ajab lapse närvi.
Tere Keit, kuna ärevushäirega põhjused asuvad sageli sügaval alateadvuses, siis saab seda ka ravida tehnikatega, mis alateadvuses olevaid mustreid muuta ja neutraliseerida suudavad. Kõige edukamad sellisel puhul on hüpnoos ja koputamise ehk tappingu tehnikad. Ka regulaarne meditatsioon aitab. Kõik ülejäänud tehnikad paraku ei suuda alateadvuseni jõuda. Mind väga aitas tappingu sessioon, edaspidi sai seda juba ise endale teha ja selleks youtubist täiendust õppida. See põhineb akupuntktuuri punktide mõjutamisel, oma tunnete ja situatsiooni sõnastamisel ja siis neutraliseerimisel. Täiesti lihtne ja ohutu tehnika. Ei mingit uhhuud. Vaata netist Nick Ortneri videosid, tema selle tehnika leiutas, Eestist ma leidsin tappingu-koputamise tegija Tiibeti Meditsiini keskusest. Ainult 40 Euri oli 2 tunnine sessioon, mõni aeg tagasi.
ühte võin öelda kindlasti,et depressiooni ei tohi viinaga ravida,asi läheb veel hullemaks,parem hakake mõttes palvetama,püüdke leida hingeline tasakaal,ärge kartke surma,sest me kõik peame siit lahkuma,palvetage,et jumal vabastaks teid kannatustest,teadke,et praegune maailm hävitab ennast ise ära,see,mis praegu toimub,ei viita küll õitsvale homsele
Juristina, riskides oma töökohaga, politseinik ei käitunud õigesti ! Tegemist pole inimlikust vihast tingitud arusaamaga, vaid juriidiliselt käitus politseinik valesti ! Vaielge vastu, aga nii see oli !
Kui inimest jälgiti reaalajas turvakaameratega pikka aega ja oli selge, et tegemist on vaimsete häirete küüsis vaevleva mehega, kes õnneks ei olnud veel kedagi tülitanud ning seega võis järeldada, et noad oli ta kaasa võtnud võimaliku rünnaku puhuks enesekaitseks, oleks pidanud algusest peale tulirelvaga sihtimise ja selle võimaliku kasutamise VÄLISTAMA.
ja sina just tead, et noad olid kaasas enesekaitseks, see on nii totter väide. Aga see on küll imelik, et politsei kiiresti kohale ei jõudnud-- seiiises olekus mees liigub päevasel ajal rahavarohkes linnas ringi ja reageerijaid on vähe. Igal juhul politsei käitus õigesti, kuna oli oht elule. Kas see polnud samuti enesekaitse. Rääkida, mida oleks pidanud tegema, on targutamine.
no aru ma ei saa, kuidas on võimalik õigustada TAPMIST?!?!?! kui ei usalda oma käsivõitluse tehnikat, siis pipragaasi pudeleid müüakse igale inimesele. no kui muidug härra koolitatud päästikukäppijale 5m kaugusel asuv oht juba liiga terav tundub, siis pipragaasi jaoks ka liiga kauge maa kui tuul vastu, siis tuleb muidugi tina anda...
Tallinnas on psühhiaatriakliinik, kus on 24/7 valvearst, kuhu just paanikahoogudega pöörduda. Ja kirjutatakse sisse, kui väga halb on. Siis saab ka kohaselt KKT psühholoogi vastuvõtule ja psühhiaatri juurde. Ning on k väiksemaid teenuspakkujaid, kui need Sensus jms, kus on järjekorrad väiksemad ja head spetsialistid. Abi ON võimalik saada!
Ainuke võimalus Eestist ära kolida. Nagu paljud seda teinud on. Eestil pole oma inimesi vaja. Seega mina lahkusin ja kolisin Rootsi. Pole veel kahelnud oma otsust
Rootsis omad probleemid ja mitte vähem hullud. Seal ei lasta enam poiste poisid ja tüdrukutel tüdrukuteks ola. Kõik on sõbrakesed ja HEN. Emmigrantidest ei hakka rääkimagi.
Kui te ei ole ise märganud, siis Eestis on ka kõik üks ja seesama "tema", meil ei ole ju sugu väljendavaid asesõnu nagu rootsi han ja hon või inglise he ja she. Arstijärjekorrad, muidugi, on Rootsis pikemad kui Eestis.
Hästi öeldud, see ongi nii.25. november 2017, 12:25
See mõjubki, terve ülejäänud elu mõjub. Miks ei peaks mõjuma kui enda organismi lasta ained mida seal tavaolukorras mitte kuidagi olema ei peaks, ained mis on surmavad ja mõned ongi mürgid. Rumalad ei saa aru ja leiavad, et "lisaaineid on vaja". Eriti hull kui muidu korralikupoolsed inimesed neid tarvitavad, väga ränk kui naised. Tean ise ka selliseid, mõni tahab ise ükskord inimesi tappa, sellistel peab silma peal hoidma ja õigel hetkel andma õppetunni, et saaks aru, et on valesti elanud.
paljusid haigusi meditsiin veel ravida ei oska, oskab vaid pikendada inimese elus olemist, see on piinu ja vaeva. Aga tean, et ka meie maal on olemas meditsiinilised võimalused aitamaks minusuguseid. Süst, mõni minut ja lõpp. Aga ei. Riik raiskab palju raha hoopis minusuguste elushoidmiseks. Milleks küll keelab Euroliit eutanaasia ravimatute haigete tarvis?
Meie inimesed on ülipragmaatilised ja päris kindlasti saaks eutanaasia lubamise korral kombeks vanaisade/vanaemade mõjutamine sooviga korter juba rutem kätte saada. Mina näiteks seda ei lubaks!
Tule Pärnusse,siin helistad ise psühholoogile ja saad ehk juba kohe aja. 5euri maksab. Kuid sellest ei ole abi. Ise tean, olen vahetanud arsti ja ei midagi, kirjutavad ainult ravimeid ja kõik. Tegelikult peab ikka ise hakkama saama.
Mida see arst muud siis teha saab, kui ravimeid kirjutada? Psüühikahäireid saabki ainult ravimitega (aju keemia mõjutamisega) kontrolli alla. Iseasi, kas just kõige õigemad ravimid on kirjutatud.
kolisn ka väikesest linnast Tartusse, et ülikooli õppma asuda. Teisel kuul jäin hageks suurest pingest, et vaja õppida ja tööl ka käia. Viirus murdis maha ja peale seda ei jõudnud enam täie rauga panna. Jätsin kooli pooleli ja tulin tagasi kodulinna tervenema. Tartus 2 noort üliõpilast juba surid ülepnge tõttu. Üks ei saanud purjus peaga ühikasse sisse ja teine tegi enesetapu. Mina pole enam esimeses nooruses ja tervis on kõige tähtsam.
Haiged ongi väga erineva haiguskriitikaga, ühed saavad aru ja otsivad ise abi teised teevad ümberringi teiste kaaskodanike elu põrguks. Selliste juurest on mõistlikum põgeneda, kuni ise veel haigeks jäänud ei ole.
Alati hämmastab arusaam, et vaimselt haige aru saab, et haige on. Enda pereliige oli vaimse häirega, aga pidas ennast täiesti terveks ja mitte mingil juhul ei läinud arsti juurde. Viia võimalik ei olnud, inimene ei oleks läinud mingil juhul.
ta ei adu ise oma seisundit. Väga sügavas staadiumis, kui tihti juba abi andmine raske - ta tajub ka füüsiliselt kui kehv tal olla on ... "enesetapmine" mis tahes viisil on kergeim tee sellest vabanemisks. Teostus kas pikemas perspektiivis, massohismis, joomise-narko-hooletu liikluses, üldises käitumises, käimine ohtlikes kohtades, suhtlemine ohtlike inimestega ... see kõik on tagajärg. Enesevihkajalik käitumine - tingituna teadmatusest, kes inimene on? Aramstus. Ja selel puuduses valitakse kannatused. Ühiskonnal on väga oluline osa, et kannatused jätkuksid - sest siin on piisavalt inimesi, kes on armastuses (ja targad), et saaks aru oma osast siin maailmas ja aitaks ülejänutel, kes on sügavas eksituses, leida ennast. Oma terviklikkuses ja jumalikkuses. Loobudes orjamisest, kannatustest ja vaenamises.
Kurb,kui inimesed ei mõista või ei taha mõista...Tegu on REAALSE PROBLEEMIGA,aga mõni arvab,et kui tal kõik hästi,siis probleeme pole...Aga on ju..Tänan,et sellele tähelepanu pöörate...minuarust ongi nii...Igatahes see vajab muud lahendust...aga noh pole ilmselt lootustgi et,keegi hoolib...
Ärevushäirega on kõik lihtne. Lugege läbi raamat ärevushàirete piibel oli vist, perearst kirjutab kergemad rahustid ja ongi kõik. Tuleb peale tikkuva ärevusega ise hakkama saada, rahuneda, hingata sügavalt jmt. Tundub, et selliste häirete taga on mingi pikaajaline küdev probleem. Asu otsima ja siis likvideeri.
Jüriöö ülestõusu põhjused.25. november 2017, 06:56
Talupoegade olukord võõraste ülemvõimu all halvenes pidevalt. See tekitas eestlastes järjest suuremat pahameelt. Mõisnikud, kes olid maa tegelikud valitsejad, tõstsid omavoliliselt makse, suurendasid mõisale tehtavate tööpäevade arvu ja karistasid talupoegi ilma kohtuotsuseta. Sellist olukorda ei suutnud eestlased taluda. Neil oli plaan kunagi kaotatud vabadus jälle kätte võita ja asuda ise oma maad valitsema.
Õiguskaitseorganid koordineeritud koostöös ei otsi! AGA hulkuvad! SariMõrvarid-Sadistid, piinu nautivad julmurid, seksuaalperverdid ja seksuaalkurjategijad , kes rahuldust saavad teiste inimeste piinadest, jätkuvalt vabaduses.25. november 2017, 06:26
Päid võetakse siis, kui on revolutsioon. Aga kui on vabadus, siis pole ju enam revolutsiooni tarvis, milleks siis veel päid võtta. Revolutsioon algab alkoholist ja armastusest, tapariistast ja ehteasjast. Eestis pole sõjaväelised riigipöörded enam seaduslikud.
Isiklik kogemus. Tahtsin eriarsti vastuvõtule ja järjekord sinna oli 2 kuud. Kui tuli ilmsiks, et mul pole haigekassat ja maksan ise, siis sain kohe järgmine päev vastuvõtule. Kuidas siis oli kohe aeg olemas? Ja koridoris polnud peale minu kedagi ei siis kui järjekorda panin ega ka vastuvõtu päeval. See on meie arstiabi süsteemi viga! Ja kurb tõde on, et raha eest saab kõike! Kes sellest ära ütleb? Ei loe siin arsti vanne midagi! Vaestelt kogutakse makse ja rikkad elavad.
Põhjus on meie haiges haigekassa süsteemis. Arstil on aega, aga pole sellist aega, mille haigekassa kinni maksaks. Siis ongi nii, et saad arstile kas oma raha eest või kahe aasta pärast.
see Ossinovski jama tuleb lõpetada ja arstiabi rahvale tasuta kätte ja poleks vaja ka neid Ühistranspordi NN..ilmarahata teenuseid pakkuda-Arstiabi tasuta kõigile
asi ei ole ühistransporis, asi on hinnakirjades, mille haigekassale on esitanud erialaliidud, mis koosnevad laest võetud summadest. Makstakse lihtsalt mitte millegi eest ja HK tuimalt aktsepteerib neid võltsitud arveid. Isegi voodipäevade arvutamine käib nii, et samal päeval haiglasse tulnud ja sealt lahkunud haiged saavad erinevad voodipäevatasude arved. Tasumine ainult sulas!
jah,nii see on siin meie eesti riigis,ei hoolita oma rahvast,ütlevad raha ei ole jne. kuid usakatele ehitavad luksusvillasid tapale,ühest okupatsioonist saime lahti,nüüd tuleb ameerika okupatsioon ei saa me enam siin riigis abi,nii see on
Paraku see nii on. Ja kui maksad raske raha, et eraarstile vastuvõtule minna, siis vaatab sealt vastu sama arst, kes riiklikus polikliinikus on nii hõivatud, et pole aegu vastuvõtuks. Pättide riik.
Sõida Soome, Haige kassa maksab visiidi kinni.Järsku ehk veab ja sõidate oma psühhiaatriga koguni samal laeval sinna ja see on juba supervedamine, saate ülesõidu ajal juba oma probleemidele lahenduse kätte.
Käisin abikaasaga psühhiaatri juures. Perearst saatis. Kui maksin 50 eurot, sain peaaegu kohe. Muidu pidanuks ootama 4 kuud. Ja nüüd - voilaa - selgus, et psühhiaater on kahtlustatav naispatsientide vägistamiskatsetes. Küss- kas perearst ei teadnud seda? Vastus - teadis, aga sebis semule "tööd". Meditsiin on korrumpeerunud. Väkk.
Kui sina abi ei küsi, ega küsi sinu eest sinu lähedased, siis keegi seda pakkuma ei tule! Kui ähvardav oled, siis kõrvaldatakse. Elu selline, kui abi vajad, küsi! Kui küsida ei suuda, peab toetajaskond tubli olema. Kas igal eestlasel on suur toetajaskond? Vaevalt küll
Kas teie arvate, et see haige psüühikaga inimene laseb lähedasel aidata.Enamasti peab ta lähedasi endale suurimateks vaenlasteks. See muidugi ei kehti ärevushäire korral, sellest saab inimene ka ise aru tavaliselt.
Inimesed on tänapäeval lihtsalt nõrgad, iga väiksem raskus elus ning kohe ollakse raskelt haiged. Vanasti polnud selliseid moodsaid haigusi ja kõik elasid ning proovisid hakkama saada. Vaadake enda ümber veidike, olen kindel, et nii mõnigi elab halvemas seisus kui teie ....
Vanasti suri inimenenii et keegi ei teadnud mis põhjusel.Täna elab inimene vanaks võõraleiva kotipeal muretult vanaks ja muutub koormaks endale ja ühiskonnale.
Olen põdenud, umbes 25 aastat saab nüüd, vahtevahel ei saanudki muud moodi, kui ainult Paroxetini abil elada, võib olla sellest ka sõraline, mis nüüd mind elu lõpuni saadab. Aga mis kõige imelikum, see uus väljakutse aitas vabaneda antidepressantide sõltuvusest, kuidagi iseenesest tuli see sisemine jõud!? Aga ei soovita kellelegile sellist kadalippu ja veel vähki tagatipuks, mõningaid arvamusi on, et Paroxetin ongi üks "kantserogeen", võtab seratoniini taseme maha, aga see on tegelikult üks immuunsüsteemi tähtis komponent.
Psühhiaatritel on tihti endal abi vaja. Kurjad türannidest mehed kodus või siis sunnivad mehi ise midagi haiget tegema. Ei tea täpselt ja ei huvita ka enam.
Huvitav, aga miks nn nõukaajal selliseid järjekordi arstide juurde polnud, kas inimesed on nüüd rohkem haigemad või/ja nähtuse taga on süsteem, mis toodab uusi diagnoose või haigestumise foobiat või õpitud abitust? Samas on ju teada, et rahvaarv on meil tegelikult nõukaegse lõpuga võrreldes oluliselt vähenenud ning vähenenud on ka sündivus, samuti ei saaks öelda, et nõukaajal oleks olnud arste rohkem ning inimeste eluiga oleks olnud lühem või oluliselt lühem. Pakun, ehkki üpriski lampi, et tegemist on laiema nähtusega, mida üksnes meditsiinisüsteemi poolt kõrvaldada olekski ilmselgelt võimatu, kui siis ehk pisut leevendada annaks, kuid siiski ilmse olulise sotsiaalse mõjuta. Eks see rong sinna kuristiku poole ikkka tõttab, mis muud, egas muidu elu ärevusest nii vilkaks pole läinud ja üha vilkamaks minema kipub, justkui oleks kuhugi minekuga (surmakultuuri pealepressimise, millestki ilmajäämise või sellest pääsemisega?) kuhugi tohutult kiire. Jne.
Aitäh sellele olukorrale tähelepanu juhtimast! Vaimsete probleemidega inimeste olukorrast räägitakse ja teatakse nii vähe.? Puuetega inimeste eest võideldakse ja sellest kuuleb tihti. Aitäh toreda artikli eest!
Psühhiaatriapolikliinikus on valvepsühhiaater, kes teenindab erakorralisi patsiente. Vähemal nii neil tutvustuses kirjas on. Sinna pole ilmselt mõtet helistada, tuleb ise kohale minna või lasta mõnel lähedasel või tuttaval kohale viia. Esimesed vabad vastuvõtuajad alles märtsis? Kui praegu aeg kinni panna, siis märtsis, kui veel venitada, siis juba mais või augustis või järgmises märtsis. Tegelikult nii pikkade järjekordade puhul on alati ka võimalus, et saab veidi varem, eks neid aegade äraütlemisi ikka tuleb.
hambavaluga lähed otse hambakliinikusse kus mädakolde avamine, hamba eemaldamine ning muud erakorralised seisundid tehakse tasuta ja s.temal juhul võibolla 60 min. ooteajaga.
See on meie tervishoiusüsteemi probleem. Kõikide eriarstide juurde on meeletud järjekorrad. Valitsused vahetuvad ja ka tervishoiu juhid samuti. Uued teevad midagi teisiti, et ennast õigustada. Probleemid aga jäävad. Tervishoiu tööd peaks korraldama ja juhtima oma ala spetsialistid ja seda pikemat aega, et viia ellu oma kavad. Aga meie eluvaldkondi juhivad poliitikud, kelledel tihti puuduvad erialased teadmised.
Hasart on jah sest ARSTI JUURDE ON VÕIMATU PÄÄSEDA.Juuli kuul helistas haige registratuuri.Öeldi september .Hea meel.Tuli välja et septembris ei saa arstile vaid tuleb helistada ja arsti aeg on jaanuaris.Haige ütles et selleks ajaks olen surnud.Registraator vastas""surnud siis surnud"" Nii ma käisingi mõni aeg tagasi matustel.
Kulla Keit, ära Sa sellist väidet küll allkirjasta, et laske siis mind maha. Arvesta sellega, et meie valitsus on huvitatud igast abivajajast lahti saama. Põhjendus tuleb lihtne: aga ta ise tahtis. Arvestades praegust oma kohustustega mittetoimetulevat valitsust, siis pole miski üllatav. Arvan, et 101 maksumaksjate raha kulutajaearvuks piisab 51 ning nende ja teiste ametnike töötasu ei tohiks olla üle komekordse miinimum töötasu, siis ehk hakatakse nägema elanikkonna vajadusi. Kindlasti tuleks üle vaadata riigikogulaste ja teiste ametnike haridus, mis võimaldaks eemaldada ametist oma haridusele mittevastavalt töökohalt töötajad, mis põhjustab nende saamatuse tõttu igas valdkonnas probleeme. Politsele ei tasu loota, mida võin oma 8.a. töökogemuse põhjal öelda (olin ka öösiti politsemajas). Oma vahetuses ma kellegi kallal vägivalda kasutada ei lubanud, mis tähendab käeraudadega pingi külge aheldamist ja peksmist politseiniku poolt.
Ärevusäire- mis raske haigus. Kõik on kinni oma kompuuris, ka see tahab puhastamist. Kurvad mõtted viivad kiiresti paanikasse ja haiglasse . Kui palju te ka neid uksi ei kuluta , hullemaks aina teil läheb . Aidata saate end ise, leidge endas jõudu astuda sammuke oma hetkeseisust välja ja esitage kõsimus, miks see just minuga juhtub? Samasugune ründab samasugust ja te saate seda ,millele te kogu aeg mõtlete. Enda eluteelt tuleb puhastada negatiiv, ka otseselt õeldes see, kes ei taha ,et teil hästi ei läheks. Suurim hirm inimese eluteel on egoism, ei see pole seotud, et te olete hea inimene. Need kannatavad veel rohkem. , Hakata aru saama, see kes meiega elab selles kehas , see tervendab hoiatab, annab meile iga kord andeks meie ükskõiksuse eest . Ükskoiksus on inimese suurim vaenlane, seda tekitab hirm, see on ka energia, mida te ei näe. Ka tuul võib olla teie abuline või lükkab teid pikali. miskitmoodi tuleb selle loodusseadustega hakata kooskõlas elama. Tablett või platseeboeffekt? Olete ometi aru saanud, see on ju viimane abi ükskõiksele inimesele,kes ei taha areneda. Olla terve ,seda tuleb õppida lapsest saati. Ma olen ju terve olnud ja ei taha midagi kuulata. Tavaline jutt, minu raviarst teab ju...Kullake mida ta sinust teada saab. Valu on selleks, et saaksime aru,et midagi on halvasti. Aga see keha tervlikuse mudelit ei pane tõõle tablett. See oled sa ju ise, kes on selle juht .peale Aga kui kogu meie süsttem tõõtab hoopis teistmoodi kui oleme ette kujutanud ja meie teadmised on sedavõrd lünklikud? Siis tõe otsimine ,et üks inimene saab siin maailmas hakkama ja on õnnelik? ja keegi seda õnne veel ära võtnud pole, aeg antud ehk ätkamiseks. Tõstes oma vaimse arengu taset, tulevad uued tedamised ja probleemid hakkavad kaduma. Kaob hirm ja hakkad elu teistmoodi nägema, see väike peavalu ehk ongi märk ärkamiseks. Lugedes läbi kasvõi "Kodutohtri" raamatu, saate ehk aru , mismoodi on meile vaja tegeleda oma kehaga ja miskit on puud, kohe hakkab midagi lagunema. Aga kui olete olnud ükskõikne oma kehaga, siis see ka karistab. Kui teil on pere , siis saate aru ,mis on olla tahe terve, lastel on vaja enda kõrvale vaimsel ja füüsiliselt tervet kasvatajat, tehe nägu missugust tahate hinges nad kannatavad koos teiega. Meie koolisõpitu arengutase ei lase inimesel elada täieväärtusikku elu, selle muutus oleks vaja, see uus ajastu on alganud ja keegi ei keela teile teadmiste omandamist. Tahe et oleksime tervemad kõik, teebki meid tervemaks.
kas sul on olnud paanikahoogu? Kui ei ole, siis teadmiseks, et sel ajal, kui paanikaosakonna juhataja oled, ei ole küll võimalik tegeleda vaimse arenguga (füüsilisega ka mitte, sest enamasti sul on tegu sellega, et end kuidagigi kontrolli alla saada ja siis sellega, et "kas ma julgen minna poodi või kukun ära?") Ja siit tulenebki kurblik tõsiasi, et see inimene vajab abi selleks, et saada oma närvisüsteem kontrolli alla, alles siis saab ta mõelda egole, vaimsele arengule jms-le
Tegeleda tuleb juba varem mitte haiguse ajal. See on nagu võimlemisega millega alustatakse, siis ku terve oled mitte siis ku valutab ja keha ägedas põletikus on. Mida imet te sealt arsti juurest loodate saada? Kas arst muudab suhtumist elusse või saab seda teha ainult ise läbi oma suhtumise.
Üks tuttav saadeti Tartu valvearsti poolt mitu korda tagasi,lõpuks mees ostis ilutulestiku patarei ja viskas selle haigla koridori ,ise istus haigla ette murule ja ootas politseid.Lõpuks saigi ravile ilma mingi järjekorrata.
Mul on sellele armsale neiule paar soovitust, kuigi need igaühe puhul ei aita. Probleeme teadmata, soovitan kõigepealt loobuda sotsiaalmeediast. Facebook, Instagram, Twitter. TV. Tänapäeva sotsiaalkultuuri taustal tundub see uskumatu, aga see töötab. Sotsiaalmeedia probleem on selles, et see "toodab" ainult edukaid, ilusaid, julgeid ja tugevaid inimesi. Kõigil läheb väga hästi, nad naeratavad, reisivad, kolivad uude majja, abielluvad, saavad lapsi.. On õnnelikud, särasilmsed ja muidu igati rahulolevad. Selle taustal jääb inimesele sageli mulje, et ta ise on äpu, väärtusetu, vaene, kole ja mõttetu. Vaatad hommikul Facebooki - keegi polegi sulle kirjutanud. Milline äng! Tuleb midagi postitada, midagi lisada - äkki keegi märkab mind, paneb laigi, kirjutab mulle ühe rea.. Tegelikult aga ei saavuta sa midagi - sotsiaalmeedia on illusioon, (enese)pettus. Inimestel on endal muresid tegelikult küllaga, sinu mure ei huvita reaalselt kedagi. Ja kui kedagi huvitabki, siis hoia seda inimest - on vähe inimesi, kellele sinu mured päriselt korda lähevad. Reklaamides näeme pilte, kus inimestel on alati pimestavalt valge naeratus, ilus figuur, veatu profiil.. Kõik on nii ilus, nii ilus nii ilus..Aga miks on siis psühhiaatritele aastased järjekorrad, kui kõik on nii ilus? Ah, need on need "teised", meil on kõik hästi! Miks kolmandik meestest tõstavad käe oma naise vastu? Miks on nii palju lahutusi ja suhtedraamasid? Sest see kõik on enesepettus, kohustus välja paista edukas ja ilus. See sunnib ka "tavalist" inimest olema edukam, võtma laene, ostma uuemat telefoni, riideid, autot - ühesõnaga teistele meeldida, Olla aktsepteeritud. Ja ühel hetkel tekib läbipõlemine. Ei jaksa enam. Ei jaksa olla ilus, ihaldatud, edukas, populaarne. Aga mis juhtub, kui sa ei ole teistega võrdne? Kaotad "lugupidamise"? Aga kelle lugupidamise sa kaotad? On sulle nad nii olulised, et enda tervise hinnaga neile meeldida? Otsid sa kedagi enda ellu kaaslaseks pettusega - et sa oled nii ilus, nii edukas ja nii tore? Milleks - kas su kaaslane huvitub ainult su edukusest? Kui sellest kõigest loobuda - olla edukas, ilus ja populaarne ja elada paar kuud ainult enda ja oma pere jaoks - siis sa hakkad märkama, et elu on tegelikult väga lihtne. Ei ole vaja uut autot, palmisaartereise ega uhket elu - pane linnumaja akna taha, natuke seemneid ja vaatle linde. Linnuke ei muretse millegi pärast ja ometi on ta õnnelik. Sest tal puudub ühiskonna surve. Ära ela teistele, ela endale. Oma lastele. Oma prele. Minu puhul see töötas küll väga hästi. Kui enne olin ööde kaupa unetu, alustasin hommikut Facebookiga ja lõpetasin Facebookiga, siis nüüd uinun õhtul paari minutiga, sest ma ei muretse enam millegi pärast. Pilte ei postita, Facebooki ei kasuta. TV-d ei vaata. Aega tundub olevat kuidagi rohkem ja närvipinget palju vähem. Justkui koorma oleks õlgadelt maha saanud. Ilma ühegi ravimita tunnen ma ennast päris tihti isegi õnnelikuna. Kas sajab lund, tibutab vihma või paistab päike - kõik on omal moel ilus. Jah, elu on ilus, kui sa tead, et see ilu ei peitu rahas ega edukuses, vaid iseendaks jäämises.
Pisar tuleb silma. Aga absoluutselt õige jutt. Elasin terve suve metsikult. Looduses. Vaikuses. Vanematekodus. Rahus iseendaga. Hirmuta. Sain vabaks igas mõttes. Keit, kui vähegi võimalik, lülita ennast välja ümbritsevast jamast. See aitab, sest hädad saavad just sealt alguse. Hoia eemale arstidest, medikamentidest ja kasuta iseenda sisemist jõudu. SINA ise oled enda peremees, heatahtlik, tark, ainulaadne. Otsi abi Loodusest ja Loojalt, oled osa sellest. Nemad vähemalt armastavad sind. Palveta. Pane tähele - peale palve lugemist hingad sügavalt sisse ja saad koheselt annuse hingerahu. Palu mida iganes südamest ja abi tuleb. Hoia eemale sellest koledast linnast ja selles elutsevatest zombidest. Selline elu ei ole sinu jaoks, sellest ka hädad. Võib ju öelda, et hea on targutada. Aga proovi. Kui hakkab paha - mine mere äärde. Pane soojalt riidesse, istu ja varsti tunned, kuidas saabub rahu. Nii suur rahu, et jääd magama. Endal kogemus sellel sügisel. Tugev lainetus Peipsil kussutas unne ja ärgates olin õnnelik ja rahul. Talveks kolime korterisse ja voilaa - taas kurikuulsad kiusajad TV, internet. Aga nüüd tean, kui hakkab kurb ja paha, lähen kutsaga metsa või lihtsalt vaatan aknast välja, kuidas sajab vihma, kuidas mets tuules liigub või naabrite korstnast suitsu tuleb. Anna andeks, kui ei suutnud sind lohutada. Aga proovida võid ikka.
Väga-väga õige. Ka mina olen sellise elu ja suhtumise ammu avastanud. Ei tähenda üldse, et äkki polegi ühtegi probleemi, aga igapäevased mured-probleemid saab lahendada ennast hävitamata.
elab ka Pepsi kaldal kud magada ei saa ja joob iga õhtu viina, sest kuradikesed on hinge kallal Tugeva vaimuga inimene saab looduselt abi nõrk jääbki vaevlema
Et kui moded avalikult linnaväljakul mootorsaagidega katki saagida, siis selle helge ja rõõmsa sammuga astub ühiskond kohe paranemise teele või mida sa öelda tahtsidki?
Ega enne midagi ette ei võeta kui pole kas kuritegu sooritanud või edna/teiste elu ja tervise kallale kippunud. Ausal ja sedusi järgival inimesel on siin raske, üha enam tekkib tunne, et emba kumba, teda kas kasutatakse ära või teda pole lihstalt kellelegi vaja...
kus politsei korruptiivne ringkaitse sisekontrolli tulemus oli valmis vähem kui 24 tunniga tekitab ka väga tervetes ja arukates inimetes hirmutunde. Kus 5 sekundi jooksul lastud neljast kuulist väideti kaks sesimest olevat hoiatuslaskude kuulid... Sellises riigis jäävad inimesed haigeks ilma, et neil isiklikke probleeme ollagi pruugib. Alateadvus fikseerib selle, et võimuorganite terror on muutunud sarrnaseks totalitaarse riigi omale.
Võibki jääda vaidlema, kas depressioon ja paanikahood on haigus või "oma süü", samuti nagu rasvumine. Igal juhul vajab inimene abi. Kui lõikab noaga sõrme, siis on ju ka oma süü, või teeb autoavarii. kedagi ei jäeta valudes vedelema ja verest tühjaks jooksma, aga psüühiilste häirete puhul on raske vahet teha, kas inimene on "veidrik" või "haige". Mõni varjab oma kahtlasi mõtteid väga osavasti, teine läheb iga pisiasja pärast endast nii välja, et paistab kohe "hulluks minevat". Esmast nõu peaks andma perearst.Tal on küsimustik, mis tuleb ära täita ja siis saab perearst rohtu kirjutada, mis ärevust maha võtavad jne. Aga jah, ikka ise tuleb minna ja seletada oma muret, aga kui oled juba nii kutu, et ei suuda end voodist välja vedada ja uus päev tundub ületamatu piinana, siis on jama...
6 aastat hiljem peale rasket traumat Jārve Selveris pōrandale maha. Edasi kulges asi normaalselt. Haiglas selgus , et mul on vana koljuluumurd koos raske ajukahjustusega. Sain sel korral tōōvoimetuse 80 %. Muidugi oleks pidanud seda saada juba 6 aastat tagasi
et Tallinna on tulemas muidu ühe Tartus tegutseva ettevõtte filiaal. Ilmselt on värskelt alustava kliiniku järjekorrad esialgu lühemad. Kui uues või alustavas kohas jala ukse vahele saad, on edasi juba lihtsam oma arsti juurde pääseda.
Tartu psühhokliinikus on tagauksest sisse minnes valvearsti vastuvõtt 24 h. Kui olemine on nii kehva, et ise ei suuda sinna minna tuleb sooritada üks väike suitsiidike ja kui sel õnnestub ebaõnnestuda, viiakse priiküüdiga e kiirabiga kohale. Tasu soodne, mingi 3-4- eurot ööpäev, saad puhata, sinuga vesteldakse jne
Jah, ei jätku arstiaegasid, sest Haigekassal ei jätku raha, sest.... makse ei taheta maksta. Pealegi Haigekassale esitatakse arveid valede asjade eest, ka hambaravis. ime siis, et raha ei jätku. Vbl preili saab aru.
Mitte just lihtne aru saada kui riik kaaperdas Haigekassa reservi ja seepärast pole ka inimestel võimalust arstile pääseda just siis kui seda tegelikult vaja oleks!
Haigekassa oma rahvas laristab mis veel annab...palgad soodustused,nõmedad reklaamid--mis on väga kallid."""Suuvärk korda"" 2 reklaami -palju selle eest oleks hambaid korda saanud????
mitte et makse ei taheta maksta, need võetakse väqisi ju, aga vot valitsus kingib maksuraha ära igale poole, küll kreekasse, küll aafrikasse, küll uthaisse, küll jordaaniasse, küll ärmajokile ja tema kullakaevajale. igale poole jätkub, neeqrustele ja islamile, ainult mitte oma inimestele. kuidas elavad eesti vanurid? häbi peaks olema nende elu aeg rasket tööd teinud inimeste ees. aga ei ole, lopergused ratased irvitavad veel näkku, et tema olla uhke, et lausa 64 eurot jäävat rohkem kätte. milline mõnitamine!
See pole üldse ime et Eesti inimene ei keera kuhugi poole ära,sest nende maksudega survestatakse inimesi nii jõhkralt ,et inimene läheb hulluks .Sellises riigis ongi parem surra kui olla ori .See on praegust täielik orjastamine
Sa loodad abi saada instantsilt, mis su häda on tegelikult sünnitanud!? Sa ei saa seda abi isegi mitte oma lähedastelt, sest see, et sa neid enam teenida ei jaksa ja enam piisavalt perfektne ei ole, ajab neil südame täis. Kuidagipidi peaksid sa suutma aja seisma panna. Ja lugema, lugema, lugema -- et pildi enda jaoks selgeks saaksid. Mind on aidanud järgmised materjalid: Riikide olemusest ja Tervise röövimine programmeerimise abil -- mõlemad lood leiad aigarsade.com. Raamatud: Matt Haigi "Põhjused, miks valida elu" ja Thich Nhat Hanhi "Hirm", Tormi läbimiseks vajalikud tarkused." Ja veel -- minu meelest näitas see mees, kelle politsei maha laskis, ühiskonnale peeglit: Käite ringi nuga südames, kellelgi pole kellestki sooja ega külma. IMelik, et seda pole siiani teadvustatud. Vot nii, kuna arstile ei pääse, siis kasuta see aeg parem iseuurimiseks, kasu palju suurem.
Jumala eest,oleksin sinuga lausa nõus,sest ei oska ka enam muud öelda. Lisaks on HEA soovitus, et minge suurlinnadest ära, siin on segaseks minejate tsentrifuug!!!
Kõik eestis elanud põlvkonnad on kasvanud üles paanikahoogude ja ärevushäirete käes. Neid ei nimetatud nii, neid ei nimetatud üldse kuidagi vaid inimesed ise seedisid oma stressid läbi. Selle igavesti neetud ämeeerika maa psühhiaatriaärist alguse saanud igat sorti "paanikahood" ja "ärevushäired" pole muud kui iga isiku kasvamise loomulikud etapid või väljakutsed.
T6na leiti kadunud Siim metsast surnuna .Kas olete m6rganud ,kui palju inimesi teevad enesetappe ,minnes looma kombel metsa surema. Ju siis vaese Siimu ligidal polnud politsed , kes ta maha oleks lasknud. Masendav ja paneb nutma iga enesetapu puhul ja tekib kysimus , MIKS ?
Ta läheb metsa tal on kõigest kõrini, pealt vaates võib kõik olla hästi. Tal võivad väärtushinnangud olla täiesti ebastandardsed. Siis saab elust täiega pihta. Ta vast tunnetaski, et ei kuulu siia ja läks metsa ennast välja lülitama.
Sinu jutt on veider. Seleta milline on standardne väärtushinnang? Raha, üle laipade...midagi seesugust? OK - KUID kas ei ole mitte meie, seesama ühiskond, kes need väärtushinnangud loob? Kus on kirjas, et rohkem mammonat=õigemad väärtushinnangud?
Aga kas suitsiid ja sügav depressioon ikka on alati psüühilist laadi? Mida aeg edasi, seda enam olen ma mõtelnud, et tegelikult palju ei ole selels psüühilist enam. Olen ise olnud olukorras kus kõik tundus mittevajalik ja palju ei puudunud ka lahkumisest. Peale seda püüdsin abi otsida, läksin ja rääkisin mida ma tunnen ja miks ma ei taha enam midagi tunda, olla ega elada. Kuna kriisihetkel olin veidi joonud, no see leevendas, aitas magada vähemalt, siis leiti, et näe, joodik. Nüüd ma isegi ei tunne mingit puudust, no kui keegi tuleks külla ja kui on võtmist, eks siis tule võtta, samas ma ei taha ja ma ei tunne üldse puudust, ma isegi ei tea mis alkohol maksab näiteks. Kõnnin poes riiulist mööda sest mind ei huvita. Siiski mulle tundub, et suitsiidsus ei ole eestis enam niipalju psüühiline teema kui pigem hingeline ja materiaalne. Ükskõiksus on päris meeletu. Olen paar aastat elanud peaaegu täielikult omaette, no ehk neli-viis inimest on, kellega vahel suhtlen. Alguses oli hirm inimestest lahti ütelda kuid ma siis tegingi seda vaikselt, enam ei otsinud nendega ise kontakti ja oma üllatuseks ma tulin sellest kuidagi nii välja, et vaatamata sellele, et kogesin, et kõik see seltskond kellega ma suhtlesin ei tundnud minust grammivõrd puudust ega midagi siis kuigi ma kartsin, et kui peaks nii olema, et mitte kellelegi vajalik ei ole siis kuidas ma eluga edasi lähen? Siiski kuidagi iseenesest nägin, et ma pole neile vajalik, tegin siis omaltpoolt ka lõpuks otsuse, et ka nemad ei kuulu enam minu ellu ja tulin sellest uskumatult kergelt välja. Vahel on muidugi rasked need olukorrad, oled omaette, pole nädala kellegagi rääkinud jne siis on raske, õhtul oled voodis ja mõtted tulevad pähe. See on elu, eesti elu. Tegelikult unistangi, et kui viimased otsad saan sõlmitud, lähen siit minema, tagasivaatamata. Probleem on lihtsalt materiaalne hetkel, pean veel sellega kuidagi toime saama ja tööalased asjad paika saama, siis seejärel siia enam tagasi ei tule. Lihtsalt, inimesed on väsinud, see tunne, et sind ei ole mitte kellelegi vaja, see tapab inimese, mitte see, et inimene sellest räägib. Rääkimine näitab, et inimene vajab tuge, omal nahal nägin, kui ka rääkisin sellest, et tuge ei tulnud mitte kusagilt, pigem kaugeneti ja see näitabki, et tegu on ükskõiksusega. Sellele on lihtsam selg keerata. Enne kui enam ei jaksa, ma veel jaksan. Kahju on inimestest küll, mida inimene tundis, kõndides sinna metsa, mõteldes neid mõtteid
Kirjutad nii kenasti, soovitan sul oma mõtted ja tunded päevikusse kirja panna. Hiljem võid selle ju trükis avaldada. Kui tahad. Kirjutamine olevat teraapia. Lihtsalt kirjuta esialgu, iseenese jaoks. Või maali, kui oskad. Ma olen ka mõelnud, et inimesed on ükskõiksed. Nüüd leian, et inimesed on sama hirmunud kui ma ise ja nad lihtsalt ei oska kuulata ja kaasa rääkida. Nad ei tea, mida sulle ütelda, mida vastata, nad kardavad, et nad pole kompetentsed ja tasemel. Kusagil oli soovitus depressioonihaigetele: mõtle, mida sul endal on teistele ANDA, mitte neilt SAADA. Kui oskad neile kirjutada, siis kirjuta -- see tänane kirjutis on ju väga hea ja südamest. Kui sul on anektootide rääkimise annet, siis tee seda. Tee seda, milles oled hea, ja ära mõtle, et kas see ka müüb. Teisele inimesele ei saagi nõu anda, teisele annad seda nõu, mida annaksid iseendale. Nagu mina praegu. Aga ainult sa ise otsustad, mida sa mu nõuga peale hakkad, kas kasutad või ei. Soovin, et Sul hästi läheks! Põgenemine ei aita. Mul hakkas parem, kui lugesin Matt Haigi raamatut sellest, kuidas tema deprekast välja tuli.
Kedagi ei saa sundida elama kannatades. Meile tavaks saanud postuumselt vihkamise alla sattumine näitab hästi ka eestlase suhtumist, sest eestlase arvates on elavate inimeste kannatus alati suurem. Selline see meie rämpsühiskond kord juba on, nautige!
Sissetulekud on Eestis praktiliselt kõige kehvemad EL-s. Arstiabi pole kättesaadav jne. Kas õige oleks ikkagi valitsus täies koosseisus väljavahetada, kui ei suudeta arvestada elanikkonnaga? Koheselt tuleks nende töötasud viia sõltuvusse miinimumpalgast ehk kolmekordene miinimum palk , ei sentigi rohkem ehk jõuavad siis oma tegemistega reaalsusse, mis toimub riigis?
pragune, enda vigu mittetunnistav politsei ja kohtusüsteem ajab mulla peale, Alateadvuses istuv hirm juba sellise "sisekontrolli" ees, kes suudab nii ruttu sotti saada ja õigustab vähem kui 24 tunni möödudes oma tööd väga halvasti tegevat politseinikku, s.t tapjat , tekitabki paanikahoo igas veel mõelda julgevas inimeses .
aga päris nii see asi pole, et abi kusagilt ei saa. ise tundsin end ühel päeval samasuguse maailmavallutajana ja polnudki muud, kui õhtul sammud paldiski maanteele seada. ei tahetud kah vastu võtta, kuid ju mu pilk oli selline, mis mind tagasi kutsuma sundis. ühesõnaga läks just nii, nagu läks - mina sain abi ja olukord sai normi. arvan,et kuna tegu oli 90ndate aastatega, siis oleks must samasugune eeskuju tehtud. no pilt läheb taskusse, kuid midagi siiski jääb. võibolla oli see jama kõigest minuga....
Keit tubli olid jagades oma lugu. Samuti sooviks,et sa räägiks olukordi kus psüühikahäirega oled stigmaolukorras olnud. Järjekorrad pole võluvits. Jaanus K. siiski muutus ohtlikuks ja politseil ei jäänud muud üle.. Asuta mingi ühing kes seisab meie eest nagu vähiga.
kui sa Tln-s 600 euriku eest tööd teed, siis on miskit viltu. Miks Sa sinna üldse läksid? Mõnes väiksemas linnas oleks lihtsam toime tulla ja stressi ka vähem. Kaalu tõsiselt minema kolimist. 6oo euro eest töökoha leiad ikka.
ise just väikese linnas elangi. Ilmaski ei koliks Tln-sse. Pealegi on siin Kõik lähedal: töökoht, sõbrad, pood, saab näpud maasse pista, metsa minna. Mida siis elult veel tahta. 600 eurot kuus ei ole motiiv.
on ehk vale pakkumine. sealne väike kogukond, piiratud võimalused, vähe tööd vaid suurendavad nende inimeste olukorda. ise sain abi ravitsejalt. ja tema oli tugev tegija. soovin, et ta oleks elus. ja tänan taganjärele igal meeldetulemisel.
Mul 2 suurt kaussi. Keedan potitäie ( u 5,7l pott) kartuleid, sellele kogusele 2 latti ( 1,2kg) vorsti, 3-5 hapukurki ( oleneb suurusest), 2 purki herneid, 15 muna ( annab hea konsistentsi ja maitse). Majoneesi panen tunde ja maitse järgi, hapukoort ca 3-4x500g pakki. Need siis põhikogused mul enamvähem. Jätkub ohtralt ning jääb hommikukski.
On tõesti väga raske, kui pole selline üle laipate käia nagu enamik,tabletid ei aita, vaid tekivad uued tervised hädad. Meie riik ka ühiskond ei soosi tundlike ja abivajavaid inimesi, ainuke mida väärtustatakse on raha...
Kes väärtustab rahakaid ja siis närbitseb end haigeks, kes valib sõpru-tuttavaid ja väärtustab muid asju. Oma valik ju. Keegi ei käsi rikkureid jumaldada
ega seda raha polegi kellelgi ega kusagil! kui õnnestuks see psühholoogiline abi haigkassa nimekirja saada siis tõuseks selle teenuse hind maksumaksjale veelgi.AGA RAHA POLE. ilma rahvastik suureneb meeletu hooga ja tugevamad jäävad järgi.
Sellises olukorras aitavad24. november 2017, 16:18
Eluliin ja Kriisiabi, saab vastuvõtule, kui asi on hull. Sest telefoni võtavad ka vastu inimesed, kes saavad aru, mis seisus keegi on! Huvitav on see, et see info nagu ei ole saadaval!?
Tegelikult mõte on hea,inimesed, kes abi riigilt ei saa, võiksid saada riigi poolt maha lastud kuna riik on nad niigi maha kandnud. Tervise nn.min. peaks seda kaaluma,kui väsib lollustest alkovõitluses.
Minu naabrimees tõmbas end lihtsalt oksa, sest ka nõuka ajal sai "hulluarsti" juurde alles mitme nädala pärast, mitte siis, kui asi akuutne. Ise äsja lahutusest muserdatuna (hirmu-unenäod, ehmumine, nutuhood) kuulsin mind esmakordselt kohanud arstionult abi ja ravi asemel, et ma olla skiso ning lisaks kõigele ei armastavat ma oma lapsi (keeldusin 4-6 aastasi omapead teise Eesti otsa joodikust isa juurde laskmast). Selliste arstide otsa sattumise asemel on vahel ehk paremgi, kui vastuvõtule ei pääse. Mina ulusin paar nädalat, siis "rapsisin riided puhtaks" ja otsustasin, et kolbakudistajaid rohkem ei vaja. Tänaseks lapsed õnnelikult suureks kasvatatud ja skiso olen ma samavähe kui Rootsi kunn.
Kas sul häbi pole, sa oled juba vist ravil, ehk ütled oma palati numbri ka, saab ehk sind ka "aidata" . Lihtsalt uskumatu kui küüniline sa oled, igavene tõb....ras.
kui noorena pidudel narkot teha, siis hiljem löövadki igasuguseid häired välja. vanasti küll selliseid hädasid noortel inimestel polnud, nüüd on iga teine paanikahoogudes hellik.
KOMMENTAARID (235)