Ungari riigimeedia vajab „tundlike teemade“ kajastamiseks ülaltpoolt eriluba (13)

Väljaande Politico kätte sattusid e-kirjad, millest selgub, et riigimeedia heaks töötavad ajakirjanikud vajavad eriluba, kui tahavad midagi kirjutada n-ö tundlikel teemadel. Nende seas on näiteks euroliit ja kliimaaktivist Greta Thunberg. Kui esimese teema puhul tuleb oodata artikli teksti läbilugemist ning heakskiitu, siis noore rootslanna osas tuleb luba saada veel enne artikli kirjutama hakkamistki. Mis puudutab aga inimõigusorganisatsioone, siis näiteks Amnesty Internationali ja Human Rights Watchi raporteid kajastada lihtsalt ei tohigi. Tundlike teemade seas on ka ränne, terrorism ja kirik.

Üks Politicoga kõneleda nõustunud Ungari riigimeedia töötaja kinnitas pärast e-kirjade nägemist, et tegemist on tõepoolest ehtsate kirjadega, mis nende asutuses liiguvad.

Omamoodi huvitav on ka see, et ajakirjanikud ise päris täpselt ei tea, kes nende artikleid heaks kiidab või kõlbmatuks tunnistab. Kui anonüümne arvustaja mõne artikli kohta eitava vastuse annab, nimetavad toimetajad-ajakirjanikud seda lahingus langenud looks. Mõnikord saavad nad meili teel ühe või teise teema kohta juhendeid.

2018. aastal hääletas europarlament resolutsiooni poolt, mis pani ette uurida Ungari olukorda ning vajadusel algatada riigi suhtes nn artikkel 7 protseduuri. Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 näeb ette võimalust peatada teatavad liidu liikmelisusest tulenevad õigused, sealhulgas hääleõigus nõukogus, kui liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt väärtusi, millel EL rajaneb (meediavabaduse küsimus oli Ungari puhul üks põhimuredest). Konkreetseid sanktsioone või karistusi Ungarile hääletuse tulemusel kaela ei tulnud. Sellest võib lähemalt lugeda SIIT.

Viktor Orbani valitsus eitab kõiki sääraseid süüdistusi.

Greta Thunberg: on au sellises nimekirjas olla

Rootsi kliimaaktivist saatis esmaspäeval pärast Politico artikli ilmumist Twitteris Ungari valitsuse suunal välja hukkamõistva säutsu. „Sellised nimekirjad ei tohiks iial olemas olla. Ent kuna siiski on, siis küllap on ka au nimekirja kuuluda. See näitab demokraatia olulisust. Meediavabadus ei ole läbirääkimiste küsimus.“