GALERII | SAVISAARE PROTSESS JÄTKUB: isa ja poeg Ain ja Sulev Seppik laenasid Savisaarele raha, mille ta kiiresti tagasi maksis (45)

Rahapesu episood leidis süüdistuse kohaselt aset aastatel 2008-2009, seoses Tallinnasse tehtavate kioskitega, millelele rentniku leidmise jaoks korraldati konkurss. Konkursist võttis osa ka ärimees Alexander Kofkini ettevõte Estkompexim OÜ, mis lõpuks ka võitjaks jäi.

Tunnistaja Siim Kadak: kioskitele pöörati ebatavaliselt palju tähelepanu

Kadak tunnistas, et oli toona seotud Kofkini ettevõtte Estkompexim OÜ osalemisega Tallinna linnaruumi tehtavate kioskite konkursiga.

Ta seletas, et tal oli linnavalitsuse ametitega kioskitele vajalike lubadega seoses arutelu. Diskussioonist võttis osa ka ettevõtja ja ehitusinsener Tarmo Jõulu.

Kadak meenutas, et tal oli kohtumine ka abilinnapea Jaanus Mutliga. Oli olnud kirjavahetus teemal, miks asjad piisavalt kiiresti ei liigu. Venitamise taga oli tema sõnul linnaplaneerimise amet. Kadaku sõnul ei olnud selline viivitamine tavaline. Ta kinnitas, et tema arvates ei olnud see tavapärane, et linn suurte taristuprojektide asemel lihtsatele kioskitele nii palju tähelepanu pöörab. 

Kadaku sõnul läksid esimesed kioskid ilma lubadeta püsti, kuid Kadaku sõnul tegeleti Estkompexim OÜs nende saamisega aktiivselt.

Kadak ei puutunud kioskitega seoses kordagi Edgar Savisaarega kokku.

Eksminister Ain Seppiku poeg ja ärimees Sulev Seppik tunnistajapingis: andsin Savisaarele isa palvel tagatiseta laenu

Sulev Seppik oli 2008-2009 aastal seotud laenu võtmisega. 2009. aastal oli temani jõudnud Edgar Savisaare soov laenu võtta. Seppik andis Savisaarele 173 000 eurot laenu ilma poliitikuga otseseid läbirääkimisi pidamata. Laenu andmisega oli seotud ka Sulev Seppiku isa Ain Seppik. Laen anti tagatiseta, mis ei olnud Seppiku sõnul tavaline, kuid ta tegi seda enda sõnul oma isa Ain Seppiku palvel.

Seppiku sõnul maksis Savisaar laenu tagasi(laenu tagastamiseks oli kokku lepitud üks kalendrikuu, millest Savisaar natuke üle läks). Millistest vahenditest, seda ta ei teadnud ja ta tunnistas, et see ei olnud teda ka väga huvitanud.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus uuris, miks ei käinud raha tagasi maksmine läbi Barvotex OÜ, mille juhatusse kuuluvad nii Ain kui ka Sulev Seppik. Sulev Seppik seletas tunnistajapingis, et laenu võtmisel mängis oma rolli ka diskreetsus.

Eksminister Ain Seppiku tunnistus: usaldasime pojaga, et Savisaar maksab raha tagasi

Seppik seletas, et 2009. aastal oli Savisaar talle pärast kohalikke valimisi helistanud ja rääkinud soovist laenu võtta. Seppik oli Savisaare oma pojaga kokku viinud ja koostati tema hinnangul päris põhjalik laenuleping.

Mingitest tagastistest otseselt Seppiku sõnul juttu ei olnud, kuna Seppiku sõnul usaldasid nad pojaga mõlemad Savisaart. Seppik seletas, et Savisaarel oli laenu kiiresti vaja ja pangad laenu piisavalt kiiresti ei andnud. Seppik ei osanud öelda, miks Savisaarel laenu vaja oli.

Seppik ei olnud enda sõnul kursis, milliste välismaiste ettevõtetega Savisaar sellel ajal seotud oli.

Edgar Savisaar oli sellel ajal seotud ettevõttega Panama ettevõttega Pipa Business Corporation, millelt Savisaar 2009. aasta novembris 2,7 miljonit krooni laenu võttis, et maksta tagasi Sulev Seppikult võetud laen ja katta kulud, mis kaasnesid tema ja Vilja Savisaare abielu lahutamise ja vara jagamisega.

Ain Seppiku sõnul ei olnud abielu lahutamine Savisaare jaoks mitte ainult delikaatne vaid ka väga raske teema. Ta seletas, et iga tipp-poliitik eelistaks selliseid asju diskreetselt ajada. Seppik seletas, et sai toona Savisaarega päris hästi läbi.

Tunnistaja Raivo Herma: tundsin ehitusloa vormistamisel survet

2008. aastal töötas Herma Tallinna linnaplaneerimise ametis ehitusosakonnas ja tegeles ehituslubade välja andmisega.

Herma ei mäletanud, et kioskitele ehituslubade väljastamine oleks võtnud vähem või kauem aega kui tavaliselt. Ta seletas, et talle anti korraldus vormistada Tammsaare parki ehitatavale kioskile ehitusluba, mida iga ehitusloa puhul ei juhtunud. Herma oli varasemas tunnistuses kaitsepolitseile öelnud, et ta tundis ehitusloa vormistamisel survet. Ta ütles, et selle ehitusloa vastu võidi huvi tunda, kuid kes selle huvi taga olid ei osanud ta täpselt öelda. 

Konkursiga ta enda sõnul kokku ei puutunud. Küll aga oli ta osaliselt seotud Toompuiesteele tehtava kioski ehitusloaga, kuid lahkus enne selle menetlemise lõpetamist oma ametikohalt ja ei teadnud, kas see ehitusluba lõpuks väljastati või mitte.

Herma oli seotud ka vanalinnas Pikal tänaval Kofkinile äri- ja elupindadega, mille laiendamisega oli olnud probleeme. Teemaga ta süvitsi ei tegelenud, vaid sai kindlad korraldused, mida ta ka täitis.

Tunnistajapingis on Tallinna linnasekretär Toomas Sepp

Sepp oli 2008-2009 aastal Tallinna linnasekretär. Ta ütles, et ei tegelenud toona toimuva linnaruumi rajatavate kioskite teemaga, kui üldse, siis vahest mõnel linnavalitsuse istungil sellest kuuldes.

Riigiprokurör Evestus uuris ka seda, kui palju teadis Sepp 2013. aastal tehtud Keskerakonna valimiskampaania reklaamide juhtumist. Keskerakond olevat oma valimiskampaania tegemiseks Tallinna linnavalitsuse raha kasutanud. Sepp rääkis, et linnavalitsuse eelarve haldamine on nii suur töö, et linnasekretäril ei ole võimalik kõigel silma peal hoida. Eelarvega tegeleb mitu inimest ja seega on raha haldamine Sepa sõnul meeskonnatöö.

Tunnistusi annab Tallinna endine linnapea ja abilinnapea Priit Willbach

Willbach seletas, et oli seotud Kofkinile kuuluva Meriton hotelli laiendamise projektiga. Ta ütles, et laiendamise kooskõlastamisega ei olnud probleeme.

Ta meenutas, et maaomanikega oli koostatud kruntide korrigeerimine, et kõik saaksid oma kinnistute arendamisega jätkata. Willbachi sõnul oli kõik kokku lepitud. Kui üldse mingi probleem tekkis, siis oli Willbachi sõnul sellepärast, et maa-amet taganes sõlmitud kokkuleppest. Willbach seletas, et kokkuleppe järgi pidi maatükk olema hotellipidaja kasutada ja ehitusloa saamine läks samuti tema sõnul libedalt.

Willbach seltas, et kõik oli korras, detailplaneering tehtud ja kooskõlastatud. Ta ei märganud linna poolt mingisugust eelistamist ja tema sõnul ei olnud selleks põhjust, sest eelnev töö oli korrektselt tehtud. Willbachi sõnul ei olnud see mingi konflikt vaid lihtsalt probleem, mille põhjuseks oli maa-ameti taganemine varasemast kokkuleppest.

Tunnistusi annab Gela Karlõšev

Karlõšev seletas, et oli vanalinnas Pikal tänaval olevates kinnitutes tegutseva firma Konga Invest OÜ osanik. Linn oli kinnistud 53,5 miljoni krooni eest osaühingule müünud.

Karlõšev sai osanikuna teada, et osaühingul oli linnaga lepinguid, millest kinni ei peetud. Samuti oli linnaga probleeme. Ärimees Alexander Kofkin ostis Konga Invest OÜ ära ja hakkas seal oma asja ajama.

Karlõšev kinnitas, et ei puutunud kordagi Edgar Savisaare ega Alexander Kofkiniga isiklikult kokku.

Tunnistusi annab Mihhail Korb

Korb oli 2008. aastal Tallinna Kristiine linnaosa vanem. Ta ütles, et oli kioskite konkursiga kursis nii läbi oma töö kui ka meedia.

Korb seletas, et ta ei tundnud konkursi vastu väga palju huvi, kuna suurem tegevus käis kesklinnas ja tema linnaosa puudutas see vaid vähemal määral. Ta tunnistas, et talle tehti sellest konkursist kord nädalas ülevaade ja lisas, et mis puutub linnavalitsuse istungitesse, siis seal nendest kioskitest juttu ei tulnud. Korb kinnitas, et kioskitele ehituslubade väljastamine ei tulnud tal tööl mitte ühegi ametnikuga kunagi jutuks. Korb ütles, et hetkest, mil ettevõtlusamet konkursi korraldamise üle võttis, ei olnud kioskite teema enam Kristiine linnosa teha.

Korb ei osanud kommenteerida, kas linnapea Edgar Savisaar tundis selle konkursi vastu huvi ja lisas, et ta pole mitte kellegagi selle teemal arutlenud. Ta kinnitas, et Savisaar ei olnud isiklikult konkursi juures. 

Tunnistajapingis on Toomas Tõnts

Osales 2013. aastal Tallinna ettevõtlusameti välja kuulutatud projektis, kus tegi koostööd Paavo Pettaiga. Tema esindas Reklaam ja Meedia OÜd. Tal ei olnud enda sõnul enne Tallinnaga ühtegi kokkupuudet.

Tõnts ütles, et enda arvates oskab ta teha vahet valimiskampaanial ja lihtsalt teavituskampaanial ja ta kinnitas, et 2013. aastal ei olnud tegemist valimiskampaaniaga. Ta seletas, et tegemist oli teavituskampaaniaga, hoolimata sellest, et seal esitati linnavalitsuse saavutusi ja lubadusi. See oli kokkulangevus, et valimiskampaanias neid samu punkte välja toodi.

Järgnes pikk arutelu teemal, mida saab üldse poliitkampaaniaks nimetada ja mida mitte. Kaua kestnud jutu lõpuks seletas Tõnts, et selle teemaga seostub talle kohe muinasjutt ''Keisri uued rõivad'', kus kõik keisri riideid kiidavad, kuigi valitseja tegelikult alasti ringi jalutab. Sama olevat Tõntsi sõnul reklaamimaastikul, kus kõik erakonnad nihverdavad poliitreklaame teha, kuid keegi midagi ei ütle. Rahva arutelud sellistest reklaamidest jäävad Tõntsi sõnul sauna või viinapitsi taha.

Tunnistusi annab Mihhail Vladislavlev

Vladislavlev töötas 2013. aastal reporterina. Ta puutus toona kokku valimisklipiga, mis kutsus Tallinna venekeelset elanikkonda valmistel hääletama. Videoklipi tegemise sooviga pöördus tema poole Tallinna linnakantselei.

Ta seletas, et ta nägi Edgar Savisaart puudutavat teksti, et see üle vaadata ja toimetada. Kõik kohtumised lepiti kokku linnakantselei kaudu ja ka reklaamiklipp Edgar Savisaarega filmiti linnakantselei kabinetis.

Vladislavlev kinnitas, et videoklipis kutsuti inimesi lihtsalt valima. Ühtegi kandidaati tema sõnul selles reklaamis esile ei tõstetud ja erakonna sümboolikat neis ka ei olnud. Seega ei pidanud ta neid reklaamklippe valimiskampaaniaks.