Hea märk? Maailmarekordimees Železny põrutas õlavigastuse järel üle 90 meetri, treeneri sõnutsi tuli trauma lausa kasuks (5)

Kirt ise, tunnustatud spordiarst Mihkel Mardna ning treener Indrek Tustit on esialgu positiivsed. Ajaloost on näiteid erinevaid, kuid tänapäeva võimaluste juures pole üleliia põhjust karta, et odamehe karjäär untsus peaks olema. 

Optimismi lisab tõik, et maailmarekordimees (98.48) Jan Železny vigastas 1998. aastal samuti õlga, kuid naasis sama tugevalt areenile. Trauma järel tuli tšehh olümpiavõitjaks ning maailmameistriks, visates veel mitmel hooajal üle 90 meetri. 2006. aastal, mil ta oli 40, lõpetas ta karjääri 86 meetrise odakaarega.

Železny treener Jan Pospisil ütles toona, et vigastus võis tema hoolealusele lausa kasuks tulla. Juhendaja arvates andis trauma võimaluse kurnatud kehal taassündida ning enesekindlust koguda. Pospil usub, et õlamure viis odaviskelegendi 2000. aasta Sydney olümpiakullani. 

Sportlane ise päris 100% ei nõustu, kuid tunnistab, et saatuslikuks vigastust talle tõepoolest ei saanud. 

"Olukord oli väga keeruline. Ilmselt olnuks ma vigastuseta veel parem, sest pärast operatsiooni olid mu liigutused piiratud. Seega ma ei usu, et sellest eriti suurt kasu lõikasin. Aga üht-teist positiivset ikkagi oli," ütles Železny 2006. aastal Track & Field Newsile antud intervjuus. 

Kusjuures veidi varem oli ta midagi sarnast läbi elanud: "1989-1990 aastal oli olukord tegelikult hullemgi! Mu selgroog oli katki ja mitte keegi ei osanud mulle öelda, kas saan edasi visata. Tundsin toona, et olen suures hädas. 1998 oli lihtsam, selleks ajaks olin juba kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister."

Vahemikus 1992-2001 võitis Železny kolm olümpiakulda ning sama palju MM-tiitleid. Maailmarekordi 98.48 viskas ta 1996. aastal. Õlavigastuse järel oli tema parim tulemus 92.80 (2001. aastal). 

"Viskan oda kõigi arstide nimel, kes mind ravinud on. Kui te mu õlga vaatate, siis see näeb üsna halb välja, aga viskab väga kaugele," pajatas Železny pärast Sydney olümpiakulda. 

Õlg on odaviskajate jaoks üsna õrn koht ning traumad pole suur haruldus. Lisaks Kirdile ja Železnyle on juhtumeid nii Eestist kui ka mujalt maailmast. 

Negatiivse näitena võib välja tuua sajandivahetusel tippkonkurentsis olnud Boris Henry, kes ei suutnudki pärast õla liigesest välja minemist enam heale tasemel naasta. 1997. aastal isiklikuks rekordiks 90.44 visanud sakslane sai vigastada 2004, mil ta oli 30.

Võrdluseks: Kirt on praegu 29 ning tema tippmark 90.61. Rohkem sarnaseid jooni vähemalt praegu eestlase ja Henry vahele tõmmata ei saa.